18. veebruar - politseis käimine

''Kust te tulite?'' ''Kas turvavööd olid kinni?'' ''Kus keegi istus?'' '' Mida Sa mäletad?'' '' Ma näitan Sulle pilte..'' '' Kas Jürgen kaebas mingit väsimust või valu kehas enne sõitu?'' '' Mis kell hakkasite sõitma?'' ''Kuidas olid teeolud?'' ''Milline sõitja oli Jürgen?'' ''Kuidas Iirisel läheb?'' '' Kas jalaga läheb veel kaua?'' '' Miks Sa magama jäid autos?'' '' Mis te tegite nii hilja öösel, et Sa kella nelja paiku magama läksid?'' ''Kellega Sa laulu kirjutasid?'' '' Kas Jürgen kirjutas ka teiega laulu?'' '' Mis Sind peale pauku äratas?'' '' Kas Sa saad hakkama?'' - PALUUUUN, TULEB VEEL KÜSIMUSI - oli minu viimane küsimus mõttes uurijale.
Jah, täna oli huvitav päev. Hommikul kooli - loodus õpetuse tunni ajal helistab Mart, ning küsib kas ma tulen. Hakkasin siis mõtlema, et davai, käin ära. Jõudsime kohale, ning esimesena küsitleti mind. Küsimusi oli tohutult, aga eks see nii käib.
Teate, seal kabinetis oli hirmus istuda - mingi hirm, mis ei ole meeldiv, ning mis piinab Sind terve selle aja. Uurija teravad ja kindlad silmad olid kõige rohkem õudust tekitavamad.
Kuid nüüd on seal käidud, ning jutud ära räägitud.
Täna oli mul Avega tund - ning ta tegi mu tuju heaks, kuna ta seletab X'i leidmist niiii armsalt, umbes nii : '' Vaata, on kaks X, aga oioioiii nad on võrdusmärgist erineval pool, nad tahavad elada õnnelikult kogu elu lõpuni, nüüd tuleb nad kokku viia!!!!'' Sain siis X'id ühele poole võrdusmärgist, ning Ave lausub :'' JEEEE, nad on ühel pool, aga vaata, nende vahel on veel segav täht A, nüüd tuleb tema ära siit saada!'' Ning kui ma sain A sealt vahelt ära lausub Ave :'' TUBLI, NÜÜD NAD ELAVADKI ÕNNELIKULT KOGU ELU !'' Ning joonistas südame X'de juurde. Kui liiga segaseks jäi, räägin uuesti, kui vaja. Kuid see oli tohutult armas, ning aitäh Ave, et aitad mind - hindan seda tohutult !
Argghhhh, tohutult järeltöösid, ning järeleaitamisi - AIDAKEEEE ! Ainuke mõte on, et tulgu vaheaeg ja Kalju laager - ootan tohutult !
Märtsi algul on ka Elvas laager ning ma annaks kõik et sinna saada. Aga seekord pean oma tahtmise alla suruma- ma olen siiski kipsis ning ma ei või ! Kahju - niiii tahaks !
Aga ma nüüd õpin vene keelt ! DASVIDANJAA ! [ õigekirja eest ei vastuta ! ]