Sunday, May 31, 2009

saksofon ilmselgelt



LISA SIMPSON ON TÄIEGA NUNNU JA SAKSOFONI-PRO!
yoo kallikesed!
Tänane päev hakkas kvaliteetaeg emmega ( ainult pool tundi, aga mis sellest!) Rääkisime Kreetast ja mis mul vaja oleks, ning rääkisime maast-ilmast ( väga positiivne!) . Siis oli aeg astuda sammud kiriku poole, võtsin iPodi ja rahakoti ja see oli kõik mis mul vaja oli tegelikult ( aga kott tuli ikkagist mõtetutest asjadest pungil). Jõudsin kirikusse ja nägin Andrust, no kohe päev korda läinud! Täiega vinged jutlused ja palved, ning Lisanna on ikka nii tubli! Pärast kirikukohvi läksime siis Simmole kingitust ostma, kõik oli väga äge kuni õhtuni kui tuli väga halb tuju ja hakkasin jonnima taaskord! Ning mõtlesin, et mis ma ikka teiste tuju rikun ja läksin koju ära. Siin ma olen, veel halvemas tujus ( :S) ... lausudes, aga küll ma hakkama saan !
Tegelt see oli lihtsalt väike osa minu tänasest postitusest, sest samal ajal praegu kurvastades tunnen ma elevust ja rõõmu. Nimelt proovin ma saada sisse Georg Otsa kooli Saksofoni õppima, olen selle üle väga õnnelik ja tunnen, et ma tahan seda täiega teha. Sest nagu teada on mind väga huvitanud juba kaua saksofon ning iga saksofoni hääl mis kuskilt kuulen on tõesti nagu inglikoor!
Täiega äge tegelt nagu!- seda tahtsingi jagada! Saksofon on pillidest #1 minujaoks, sorri issi ( klarnet on ka tegelt ilus pill).
Eriliselt tänan Laurat selle nädalavahetuse eest, me ei olnud vist kordagi Lootuse Festivalil üksteisest kaugemal kui meeter. Ning tänan Dani, et kutsus Kadri Lootuse Festivalileja, Kadri on minuarust niiii tore ja sõbralik!
Igastahes, sõbrad, ma täiega püüan hakkama saada ja tegelt oli Lootuse Festivalilt nii tore uusi sõpru saada!
P.S Dan, Tiina ja Mai - olite täiega tublid inimese aitamises poes!
P.P.S Võiksite palvetada mu katsetel ( 25 või 26 juuni) G.Otsa kooli saamisel.
P.P.P.S Lisa Simpson on täiega iidol!
P.P.P.P.S TÄIEGA TUBLID OLETE JA NAUTIGE SUVE!

Wednesday, May 27, 2009

selle jaoks pole sõnu.


Jumal on nii vägev ja ma olen nii õnnelik, et leidsin enda jaoks Jumala! See päev oli lihtsalt meeletult vägev. Palju emotsioone oli ja naeru kõige rohkem!!! Päev algas kooliga ja vahepealse Hesburgeriga. Seejärel sain kokku Mardiga, olime niisama Hesburgeris ja rääkisime maast ja ilmast. Siis tulevad Hesburgerisse Mardi kaks klassivenda. Mõelge, kui olla juba üksi koos Mardiga- Sa juba naerad nii et pisarad silmas, aga mis saab siis kui on kolm sellist inimest, kes teevad sama huumorit mis Mart! Mart üksinda on juba pisar-silmas-naljad aga KUI NEID ON KOLM?!?! - siis voolab pisaraid jõena! Väga chill oli! Seejärel suundusin tagasi kooli, ajasid oma tegemised seal korda ja seejärel läksin koju.Kodust võtsin iiresti Helina kingituse ja läksin Kristiinesse. Kristiines sain Helinaga kokkuja Helinal olid pisarad silmas minu tehtud kingituse üle ja nii armas temast oli see, et tal olid nii säravad/siirad silmad mis kiirgasid rõõmust. Seejärelläksime Saku Suurhalli ( vahepeal lisandus ka Johanna) ning veetsime aega Lootuse Festivali koosolekul abilistele. Väga vägavägavägaväga rõõmus olin, et otsustan võtta ikkagist osa kõigest. Kõige lõpuks tuli mu lemmik-osa-päevast. Ma läksin number kuue trolliga Väike-Õismäele, mõtlesin siis et kuhu ma sattunud olen? Mõtlesin, et jalutan kuhu tee läheb-kaaslaseks coca-cola ja iPod! jalutasin ja jalutasin ja ütleks nii et see oli SUUREPÄRANE! Selle asemel, et minna kahe trolliga koju, jalutasin mina Väike-Õismäelt Mustamäele! Tegin pilte ja kuulasin ''Trepikoda''. Ausalt, ma pidin teiega seda jagama, kuidas ma seal jalutasin. See oli suureopärane lihtsalt. Nimelt kuulaisn ma ''Trepikoda- kõik kordub taas'' Seal on laulusõnad:


''kui nüüd hetk maha istun ja kuulan oma Isa häält
tean, et üht et ta ootab minu palvehäält
põlvili ootan Isalt vaid selget meelt
sest tean et ilma Isata kaotan tee.''


- Kui need sõnad lauldi, nägin ma valget pinki, kuhu istusin ja palvetasin. See oli just see, et ma ei teadnud kuhu ma minema pean ja ma olin eksinud. Aga ma lihtsalt palvetasin kõige pärast ja sammusin otse edasi ja peagi olin ma Mustamäel! Ilma Isata me kaotame tee, ega leiagi koduteed üles!
See oli suurepärane jalutuskäik ja koju tulles ma tulin kohe blogi kirjutama!
Jumal on ikka kõige vägevam!
Tervitan teid kõiki, hästi kallid olete!


Monday, May 18, 2009

laisk nagu laiskvorst!

Mul on teile palju rääkida tegelt ! teate mis ütleks Jürgen praegu minu asemel? - "AAAAAAAARRRRRRRRRRGGGGGGGGGHHHHHHHHHH ütleks ta Kalju 125 aastapäeva teenistuse kohta. Ma pean ütlema etsee läks võrratult. Mõned inimesed nägid, et ma pidin sinna vahepeal ära minestama sest ma nii kartsin, ausalt! No ma ei tea, mis juhtus aga ma meeletult kartsin! AGA NÜÜD ON SEE LÄBI JA MA OLEN ÕNNELIK TOLLE ÜLE - KIITUS JUMALALE !
Teiseks on see, et nädalavehetusel tegime klassiõdedega üllatusepeo meie klassiõele - emotsioone oli palju ausalt öeldes! Minu jaoks oli see väga armas ja meie sünnipäevalaps oli terve tee Mustamäelt Muuksile ( 2-2,5 tundi) mustade silmaklappidega. Väga tore oli!
Kolmandaks olen ma enda peale VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA VÄGA pahane ! -.- Ma tegelt ju suudan paremini õppida ja töid paremini teha aga miks ma seda ei kasuta !? Ilmselgelt mul ei ole viitsimist ! Olen pahane enda peale ja nüüd see suvi ma puhkan ja siis 8'nda klassi ma annan endale sellise käskluse, et MUL ON NELJAD/VIIED!
Neljandaks see, et täna tulin koju peale väsitavat kooli ja kõndisin läbi šzolnoki turu mis jääb alati mu kooli-kodu tee vahele. Kõndisin ja ei suutnud ostmatta jätta ühed kevadlilled. Otsin ära ja mõtlesin et ma ei saa neid ju ometi panna oma segamini tuppa! Mis mul muud üle jäi kui tegin SUUUURE kevadpuhastuse oma toas. Nüüd on kõik ilus! Lisaks veel printisin fotopaberile Liisi ja Jürgeni pildi ja nüüd on seal -minu laua peal koos küünlaga ! VOT NÜÜD ON ILUS!

Üleüldiselt ma pean täiega õppima, õppima ja veelkord õppima ning ma saan täiega hakkama - kuigi vahel on seda raske uskuda !

NB: varsti on suvi, kullakesed!
NB2: ma kogun enda kaela kitarri-medikaid. Juba kolm medikat erinevalt inimeselt-täiega lahe!
NB3: kuna kõik panevad siia lõppu ''PS'' siis mina panen ''NB''.
NB4: KALLID OLETE !

Tervitustega, Janet!

Thursday, May 14, 2009

õnnelik päev!











Tsau, täna kirjutan oma blogi värviliselt, sest mul on hea tuju ( mis sest et homme loodus õpetusetasemetöö ja bioloogia järeltöö). Minu tänane päev on olnud sõna ''fantastiline'' lähedale. palju õppimist( mis on meeletult positiivne), palju naeru ja sõprade kallistusi! - MIS SAAB OLLA VEEL PAREM! Nüüd veedan aega Jumalaga ja palvetades täiega!


Tänase päeva ma pühendan 100% Iirisele ja Avele - nagu päriselt! Ave, Sa oled nii võrratult kallis ja ma tänan et aitasid õppida bioloogiat, mis kukkus välja tõeliselt naljakana! Kalade sigimine ja moondega areng ja mida kõike veel! Ma teen bioloogia töö Sinu auks viiele + matemaatika viimase kontrolltöö ! Armastan Sind !


IIIIRIS, MINU NUNNU! Tänast kvaliteetaega ma ei vahetaks mittemillegi vastu, rääkisime haiglamuljeid ja naersime enda kogemuste üle! Ning Iiris, telli need papud- pliiiiiiiiiiis! Siis jookseme nendega võidu suvel täiega ning ilmselgelt jääme viiki! Ma armastan Sind meeletult, Iiris ja juba igatsen Sind ! Minu blogi tuli täna väga värviline ja täiega lahe on!


P.S . need papudepildid on pühendatud Iirisele !

Muide, Ave on nüüd röövkala !

KALLID OLETE JA KÕIK PÜHAPÄEVAL KELL 11 JUMALATEENISTUSELE MEIE KAASA LAULMA JA NIPSUTAMA! PÄRAST VEEL PIKNIK JA REGISTREERIMINE PIKNIKULE ON JUBA LÕPPENUD - sorri, kes ilma jäid!

ARMASTAN TEID, ILMSELGELT!

Wednesday, May 13, 2009

Kreeta-that's what i need!


Mäletan kui PP tunnistas Heikko sellest, kuidas Jumal kuuleb ka siis kui Sa Jumalalt otse ei küsigi vaid Ta saab lihtsalt aru, kui Sul on abi vaja! ... nii juhtus ka minuga! Ausalt öeldes olen ma lihtsalt meeletult väsinud sellest koolist, kohustusest, järeltöödest ja kõigest! Ja kui te mäletate siis vahepeal oli minu msn'i pealkiri ''Tahaks kaugelekaugele ära!'', jah, nii see oli.. tahtsin ära! Eile kui ma Liivalaias chillisin koos teistega ja oli aeg minna issi auto peale ja koju. Ma istusin autosse ja issi ütles, et ''Sul on nii väsinud silmad ja Sa oled täiesti ära väsinud vist kõigest!'' - ta sai õigesti aru! Aga kuna ma otseselt ei ole palvetanud sellepärast, et anna mulle võimalus kaugele ära minna, siis Jumal sai ise aru mis mul hetkel vaja on. Ning issi ütles autos, et ''sõidame siit ära, kaugele kuhugile. Soojale maale - Kreeta, Kreeka, Egiptus.. vali!'' Ma olen täiesti hämmeldunud, sest JUST SEDA MUL VAJA ONGI! Siin ma nüüd olen - justissiga rääkinud ja sõidame ära Kreetasse - ei ole kohustusi, tööd, kooli, järeltöid ja saan ola lihtsalt niisama! Niisiis, Heikko tunnistus oli täiesti õige - Jumal saab aru Su muredest ka siis kui Sa Temalt otse ei küsigi - Ta lihtsalt saab aru!
- Vot seda ma tahtsingi Teile jagada, sest mina olen hetkel õnnelik sellepärast!
Kallistused Teile, mu kullakesed!

Monday, May 11, 2009

issi või emme tütar?


Täna tegin ma mitmeid otsuseid, kas teate. Otsustasin, et hakkan oma blogisse igapäev midagi kirjutama, kas või paar lauset aga midagi ikka. Aga kui mõni päev vahele jääb, siis ma enda peale siiski kuri ei ole.
Veel mõtlesin ma täna lõplikkult et kelle tütar ma olen - kas emme või issi? Otsustasin et ma olen ikka TÄIEGA issi tütar, nagu meeletult! Issi on niiii iidol minujaoks ja tahaks olla täpselt sama musikaalne ja positiivsust täis inimene. Me mõlemad oleme meeletult temperamentsed ja lähme kiiresti tülli aga me lepime ka lähipäevadel ära. Ma armastan Sind täiega, issi!
Teine otsus on selline, et ma alates hakkan tegema korralikult koolitööd ja järelvastamisi, ning ei jäta mitte mingisuguseid töid öö peale. Niiet ma olen enda üle uhke kui ma sellega hakkama saan.

Tegelt on mul meeletult imelik tuju või tunne (ei saa ise ka päris täpselt aru.) Ma ei ole mittekunagi kartnud laulda mikrofonisse või soolot. Alati vabalt laulan ära ja tunnen end meeletult hästi, kui saan laulda veel eriti ülistades Jumalat sellel ajal. Kuid esimest korda ma meeletult kardan järgmist pühapäeva, sest pean soolot laulma laulus ''Amen'', mis on meeletult hea laul - ma nii meeletult kardan, et ma ise ka ei usu! Põhjus on selles, et Liisi ei ole enam teises reas sopranites, kes mulle kõige rohkem toeks oli- aga ma teen laulan ''Amen''i laulu ilusti ära, mõeldes vaid Liisile!

Kui see nädal nüüd ühe sõnaga kokku võtta siis oleks see sõna CHILL! Ausalt kah, mõnuuuuus nädal oli!

Eriti kallistan praegu Margitit ja Margust kes sel nädala lõpul juba abielus on ja nad on ikka niiiiiii armsad!


OLETE KÕIK MEGAKALLID!


Sunday, May 3, 2009

PP!

Teate, tegelt on see uskumatu kuidas Jumal puudutas mind sel nädalavahetusel pp'l. See oli uskumatu tunne, lihtsalt kirjeldamatu. Peale avariid ma olin Jumalast tegelt täiega kaugel ja ma tõesti mõtlesin, et ma Kalju kirikusse enam jalga ei tõsta, never! Siin ma nüüd olen- tagasi PP'lt ja Jumal on prioriteet #1 ja sügava sügaval südames. Ma arvan et ma ei hakka siin pikka värki kirjutama, et mis kõik oli PP'l ja ma ei hakka neist kolmest päevast eraldi rääkima. Ütlen kohe, et see PP oli lihtsalt uskumatu.
Ühte asja tahaksin rääkida. Käisin seminaril teemaga ''Mina ja Maailm'' ja sattusin gruppi mille teemaks oli ''Loomad''. Mida me saame teha loomade heaks ja ikka nagu reaalselt teha. Siinkohal kehtib vanasõna :''Algul ei saa vedama, siis ei saa pidama''. nii oligi, alguses oli puhta vaikus ning vaatasin, et teised grupid hakkasid kohe juttu vestma( siinkohal tervitan Dani, kes rääkis oma grupikaaslastele oma käigust vanglas(külastajana) jne..) ja ma mõtlesin, et sellest grupist küll asja ei saa. Heh, mõtlesin et mis mul kaotada ning hakkas rääkima igast asjadest neile looma varjupaikadest. See niiii meeletult meeldis mulle. Ning pärast naersime Daniga et meid Kaljukaid oli seal seminaril vaid kolm: mina, Dan ja Lisanna, me sattusime erinevatesse gruppidesse. Dan rääkis oma grupi eest, mina rääkisin oma grupi eest ning Lisanna oma grupi eest ja neljas grupp oli vait põhimõtteliselt. Nii et Kaljukad on suuuured lobamokad ja aktivistid. Tublid ju!
Ma olen Jumalale lihtsalt nii tänulik, et ma läksin PP'le ja ülistasin Jumalat nii, nagu ma ei ole seda kunagi teiud. See oli niiiii awsome tunne. Jõudsin koju ja kurb tunne, sesttuli meelde kui pekkis ikka mul kooliga on-aga eks sellegagi hakkama saab.
Tegelt on minu 14-aasta jooksul raskeim aeg. Tervis, lähedaste inimeste kaotamine, vanemaga tülid, hinded- aga ilmselgelt saan ma sellest üle Jumala abiga.
Aga ma siin mõtlesin, et suvi tuleb suurepärane, aga praegu on asjalood pekkis.

ÜHESÕNAGA OLI PP LIHTSALT FANTASTILINE!

Pühendan selle postitus inimestele, kellega olin PP'l koos palju. Üliägedad ja kallid olete !