tag:blogger.com,1999:blog-3492531324118194212024-02-07T18:33:59.891-08:00My wonderful lifeThe best and most beautiful things in the world cannot be seen or even touched - they must be felt with the heart.Unknownnoreply@blogger.comBlogger94125tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-63437122270754065552012-11-13T12:21:00.002-08:002012-11-13T12:21:48.226-08:00jäin hiljaks...<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNLfhadHEdzJYLZ6D-Ioz9552HL7AVQd7LAvVGuihNebpgQMkRqZx9x69X_TRPZLd-PYtU40zS-YW5lqV5l-aaVZXL_gKXXx7Bjhj_ynXvl5FbBA5kWHZrY4863_4TNSp6_MRw_aYPhk8/s1600/last+dsay.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNLfhadHEdzJYLZ6D-Ioz9552HL7AVQd7LAvVGuihNebpgQMkRqZx9x69X_TRPZLd-PYtU40zS-YW5lqV5l-aaVZXL_gKXXx7Bjhj_ynXvl5FbBA5kWHZrY4863_4TNSp6_MRw_aYPhk8/s1600/last+dsay.jpg" /></a>Täna on minu jaoks natuke kurb päev. Täna lahkus meie seast minu vanaonu Urmas.<br />
Ta oli vaikne ja ei käinud eriti meie suguvõsa üritustel ning kui ma praegu tagasi mõtlen, siis ma ei tea temast peaaegu midagi. Tean tema kurba minevikku ja seda, et tema nimi oli Urmas.<br />
Aga ma täna mõtlesin selle peale, et iial ei või teada, millal kellegil viimne aeg on. (Nickelback-If today was you last day). See natuke hirmutab mind, sest üks minu suurimaks hirmuks on üksi jäämine. Siin ma ei mõtle seda, kas ma kunagi abiellun või ei abiellu vaid seda, et inimesed minu kõrvalt kaovad.<br />
Täna hakkasin ma mõtlema ka selle peale, kui palju ma tegelikult aega lähedaste inimestega aega veedan. Miks ma ei tea oma vanaonust rohkem, kui tema nime ja minevikku? Usun, et ma oleksin selle aja leidnud, kui teda külastasime, selle asemel aga pigem eirasin(mind hirmutas tema vaikus) ja ei vaevunud küsima: kuidas läheb?<br />
<br />
Miks ma avastan seda alles siis, kui selleks enam võimalust ei ole?Unknownnoreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-15727475754493529822012-11-07T02:12:00.000-08:002012-11-07T02:32:15.806-08:00õpid ja õpid ja õpid<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsgaarmerR7BC6hqcVfE4JCg3_Jb2YsNWEVDyGLoC4gVFyF6AnVnOsvA4gcrHSTuo3PxYR8-NC30BSXzJcGKuO4g-pb8BYDCa5JwZMPahTPiheZpkK_S7516WkFi6luvOSXTFi9zX6wWY/s1600/studying_hard.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsgaarmerR7BC6hqcVfE4JCg3_Jb2YsNWEVDyGLoC4gVFyF6AnVnOsvA4gcrHSTuo3PxYR8-NC30BSXzJcGKuO4g-pb8BYDCa5JwZMPahTPiheZpkK_S7516WkFi6luvOSXTFi9zX6wWY/s320/studying_hard.jpg" width="320" /></a>Kuidas see võimalik on, et sa õpid ja õpid ja õpid ning töö ajal on peas tühjus. Kuidas see võimalik on, et teised alustavad õppimist 20 minutit enne tööd, mina aga 2-3 päeva enne ning ikka lõpetan viimasena töö ning tunnen end ebakindlana? Miks peab see nii olema, et e'koolis on enamus viied ning oled õppimis-lainel ning ikka läheb kõik NIII friiking pekki..<br />
Nii ma siis praegu tunnen, lõpetades just töö ning mõeldes, KUI rumal saab üks inimene olla.<br />
<br />
Peale tundi õpetaja kutsus mind enda juurde ja ütles: ''Janet, Sa tead õigeid vastuseid aga Sul puudub enesekindlus, ära kahtle endas!''<br />
<br />
Hetkel kahtlen küll.<br />
Enam nagu ei viitsigi...<br />
<br />
J.Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-38048200691717583872012-11-06T01:34:00.001-08:002012-11-06T01:34:30.439-08:00Pealtnäha vaiksed inimesed...Ma imetlen inimesi, kes oskavad vaikselt ja alandlikult teenida teisi.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1zBDARPxpEu34dNc0YhzvqUh4tf-rYXTuPUzrRJhRVnBgvrl95FC3RejH0ol76u772bDA-wFfeoDNpvxum3TilUgy7IGQQhZ_xUa9t5-jQI01xa-LvlGBiewltTBEJDM-svRyAE8K-bY/s1600/screen-shot-2011-06-23-at-5-01-49-pm.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="191" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1zBDARPxpEu34dNc0YhzvqUh4tf-rYXTuPUzrRJhRVnBgvrl95FC3RejH0ol76u772bDA-wFfeoDNpvxum3TilUgy7IGQQhZ_xUa9t5-jQI01xa-LvlGBiewltTBEJDM-svRyAE8K-bY/s320/screen-shot-2011-06-23-at-5-01-49-pm.png" width="320" /></a></div>
<div>
Nad ei soovi ei tähelepanu, ega au selle eest.</div>
<div>
Neile meeldib see, mis nad teevad ning nad on õnnelikud. <div>
Vähemalt nii olen mina seda näinud.<div>
<div>
Selliseid sõpru/tuttavaid on minu ringkonnas maksimum kümme, kuid tahaksin teile eriti rääkida kahest koolitöötajast, kes on kooli jaoks vahetevahel isegi nähtamatud, kuid kes teevad ära tohutu töö.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<u><b>Piret</b></u></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Piret on meie puhvetitöötaja olnud juba kaua ning tema töö on vahetundidel müüa asju. Nii lihtne see ongi- annab, mis küsitakse, toksib kalkulaatorile numbrijada, küsib vastava summa ning nii päevast päeva. Mina olen saanud Piretiga sõpradeks ning ma võin öelda, et ta on meie kooli üks päikesekiiri. </div>
<div>
Kui ma puhvetiruumi sisse astun, siis ma hõiskan tavaliselt talle : ''Oii tere Piret!'' ning tema hakkab naerma ning lausub: ''Ma juba arvasin, et Sa täna ei tulegi!''. Mulle meeldib tema siirus ja lahkus ning see, et ta on koguaeg olemas. Kõige kurvematel päevadel(kui olen varba kehalises siniseks löönud või kirjandi kolme peale kirjutanud) lähen ma puhvetiruumi ning annab mulle paki porgandeid(ta teab, et armastan neid) ja lausub:''Ära muretse, kõik saab korda!''.</div>
<div>
Kui mina oleksin puhvetitädi, siis selline ma soovikski olla- siiras, aus ja alati olemas.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<u><b>Minu-jaoks-ilma-nimeta-köögitädi</b></u></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ma ei tea sellest armsast tädikesest palju, kuid ma tean, et ta hoolib väga igaühest. Ta oli mulle juba väga alguses silma jäänud oma naeratavate silmade ning alandliku kõnnakuga. Ta tavaliselt kontrollib seda, et kas kõik need, kes võtavad süüa, on selle eest maksnud. Tema siiruse kindluses sain aru, siis kui üks koolipäev söögivahetunnil läksin tema juurde ning laususin: ''Tere hommikust! Tahtsin küsida, kas ainult magustoitu saaksin osta?''. Selle peale, ta ootas paar sekundit, naeratas silmadega(!!) ja ütles: ''võtavõta, ära muretse raha pärast!'' ning ulatas mulle magustoidu. </div>
<div>
See lahkus ja hoolivus õpilaste vastu hämmastas mind. Ta oleks võinud sama hästi kurjalt lausuda, et ei tule võtma niisama magustoitu, aga selle asemel tegi ta hoopis midagi hämmastavamat. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Mulle meeldivad sellised inimesed. Tahaksin väga nende moodi olla. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Bless, </div>
</div>
</div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Jannu</div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-16736916235592591702012-11-05T09:29:00.001-08:002012-11-05T10:10:44.638-08:00Need väikesed asjad...<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg16IyLUyNqOCix7OUeKqJGOwWalglMU7AO0l6VNG54-GTZIdSe8l501cx02aNgMJKt6DZsjqnmgPMEzB8xsF5ihb3Lt-P4uiQSLzf81jCIGRQOwkFTXaApy2ptP4PtB1Ejyazvgq0NxPY/s1600/little+things.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg16IyLUyNqOCix7OUeKqJGOwWalglMU7AO0l6VNG54-GTZIdSe8l501cx02aNgMJKt6DZsjqnmgPMEzB8xsF5ihb3Lt-P4uiQSLzf81jCIGRQOwkFTXaApy2ptP4PtB1Ejyazvgq0NxPY/s320/little+things.jpg" width="320" /></a>...mis teevad Sind õnnelikuks.<br />
Minu viimaseid päevi on täitnud väikesed asjad, mis mind õnnelikuks teevad.<br />
<br />
<ul>
<li>armastus minu koguduse bändi vastu</li>
<li>kui mu kõige kalleima sõbranna kätt hoiab teda armastav noormees</li>
<li>kui ma olen aru saanud, mis tegelikult siin ilmas olulised on</li>
<li>soe vanavanaema kingitud kampsun</li>
<li>kui väike õde su pisaraid pühib</li>
<li>kui sa oled armunud aga sa tead, et pole mõtet muretseda, vaid usaldada Teda selles</li>
<li>one direction- little things</li>
<li>kui pühapäevakoolilapsed on niivõrd siirad ja õnnelikud</li>
<li>üllatuslikud sõnumid, mis toovad naeratuse näole</li>
<li>minu happy-place</li>
<li>minu sõbrad</li>
</ul>
<div>
Väikesed asjad tähendavad palju!</div>
Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-86610447948135188352012-11-04T10:06:00.001-08:002012-11-04T10:06:36.201-08:00mis mul tegelikult vaja on...<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9_9G_9pPWqMkjGF-HFhsfMJkdVCCC5T3Emnc-OPQzkUCzu7IZqy41YY6z6KLJt2WBiBxQsBXPXeq87IHZkP-wZhyphenhyphenONijelq8F0gayXVf07thXdHiEAeTpzMbw7jZ8uXrWtSyef_jOsWM/s1600/worship.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9_9G_9pPWqMkjGF-HFhsfMJkdVCCC5T3Emnc-OPQzkUCzu7IZqy41YY6z6KLJt2WBiBxQsBXPXeq87IHZkP-wZhyphenhyphenONijelq8F0gayXVf07thXdHiEAeTpzMbw7jZ8uXrWtSyef_jOsWM/s320/worship.jpg" width="320" /></a>Olen palju mõelnud sellest, et mis mul tegelikult vaja on. Mis mind tegelikult rõõmsaks teeb? Kas see, et ma saan oma uurimustööd MacBooki's teha ja firmariideid kanda või hoopis midagi muud?<br />
Eile veetsin aega oma imelise bändiga Pärnus ujudes, süües ja pilte tehes. Sõitsime autoga sinna-tagasi kuulates head muusikat, süües ja kuulates meie kõige naljakama bändiliikme Pauli juttu ning südamest naerda.<br />
Jalutades Pärnu rannas kolksatas mulle piltlikult öeldes mingi haamer pähe ja ma sain aru, mis mu elus tegelikult vaja on. Kuidagi nagu haamer kolksatas mulle pähe ja ma sain aru. Hea tunne oli. Ma tundsin ennast seal Pärnu rannas tuule ja mere ääres õnnelikuna.<br />
Ma sain aru, et mul ei ole vaja kõige kallemaid esemeid ja iluasju. Mul on vaja tunda ennast õnnelikuna ja puhanuna, isegi kõige raskemates olukordades.<br />
Mul on tegelikult vaja eelkõige oma Jumalat ja siis on lähedasi inimesi...<br />
Koos nendega olen ma õnnelik ning see on see, mis mul tegelikult vaja on.<br />
Koos nendega olen ma mina ise.<br />
Ja nii ongi kõige parem.<br />
<br />
J.<br />
<br />Unknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-78411908667519564472012-10-27T08:19:00.004-07:002012-10-27T08:20:57.627-07:00Hoidsin minevikust kinni...<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgEdxuZ7mgv5g0W6jXrq9X2Q2-Md223_-a-YsW3vadQK98CR3HF2qeDkJzYrxdpcic64jFq1uTPT0mzp4UQK-wi6HSWkGv_WOo4GpMztpNrDhqB9Y-558ZCV5Jrmd7rJ0iql6IbpAUSPok/s1600/closet.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgEdxuZ7mgv5g0W6jXrq9X2Q2-Md223_-a-YsW3vadQK98CR3HF2qeDkJzYrxdpcic64jFq1uTPT0mzp4UQK-wi6HSWkGv_WOo4GpMztpNrDhqB9Y-558ZCV5Jrmd7rJ0iql6IbpAUSPok/s320/closet.jpg" width="212" /></a>Mu elus on palju juhtunud peale seda, kui viimati kirjutasin. Hetkel nagu ei oskagi kuidagi kokku võtta ja analüüsida seda aega, küll aga on selles ajas olnud palju rõõmu, naeru ja kõike vastupidist.<br />
Mul on mõtteis üks kindel asi, mille peale olen palju mõelnud.<br />
Paljud inimesed on öelnud selliseid kommentaare mulle:<br />
''Sa ei kanna ühtegi riideeset kaks korda!''; ''Sul on nii palju riideid, et peaksid endale garderoobi ehitama!'';''Sa oled rikas, et nii palju riideid on?''; ''Appikene, oleks mul ka nii palju riideid, kui Sul!''.<br />
Need kommentaarid(ei võta neid komplimentidena) on mulle teinud haiget ning samal ajal pannud mind mõtlema: kas tõesti on mul nii palju riideid, et inimesed teevad juba selle kohta märkusi?<br />
<br />
Täna vaatasin oma riidekappi ning stange, mis on täis riideid ning sain aru, et neil on õigus. Mul on tõesti palju riideid ning ma mõnda riideeset kannan tõesti üks kord. Mul hakkas natuke valus, sest üldjuhul mulle ei meeldi, kui teistel rohkem õigus on, kui mul(halb iseloomujoon, ma tean).<br />
Mõtlesin, et kust see kõik tuleb, et mul on vaja endale aeg ajalt soetada järjest rohkem ja rohkem riideid nii, et mul ei mahu need enam kappi ära. Sama lugu on jalatsite ning kottidega.<br />
Järsku lõi mulle vastus silme ette.<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
MU LAPSEPÕLV</div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<div style="text-align: left;">
Mul oli imeline lapsepõlv: jooksin vanaema juures põllu peal ringi, hängisin koduloomadega ning tore oli. Mingi hetk minu elus oli aeg, kus ma olin kade oma täditütre Liisa peale. Liisa on mulle alati olnud suur eeskuju nii õppimises, riietuses, käitumises kui ka muusikas. Mingis vanuses oli aeg, kus ma nägin, et tal on kõik parem! Ja oligi vast. Kõige rohkem puudutas mind riiete teema. Tal olid alati kenamad asjad, kui mul. Ta sai alati enne minust ilusamaid asju ning kui tema oli neid asju aasta-paar kandnud, siis mina sain need tema riided endale. </div>
<div style="text-align: left;">
Seal see kogu point vast ongi. </div>
<div style="text-align: left;">
Ma pean selle nii öelda tasa tegema, mis ei ole üldse hea. Ma pean kuidagi kõik need riided, mis lapsepõlves ostmata jäid, NÜÜD ostma. </div>
<div style="text-align: left;">
Täna tegin siis suure riietepuhastuse oma riidekapis ning kavatsen oma riietest lahti saada. </div>
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
<div style="text-align: left;">
Tänane mõte:</div>
<div style="text-align: left;">
Ära hoia kinni asjadest minevikus, mis Sulle iseenda teadmata haiget teevad. </div>
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
<div style="text-align: left;">
Teie Jannu</div>
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-8883383157277706022012-10-27T08:08:00.001-07:002012-10-27T08:08:09.048-07:00TaaselustusIstun hetkel oma koristatud toas voodi peal ning mõtlen, et peaksin oma blogi taaselustama.<br />
<br />
Seda ma kavatsen ka teha, sest tegelikult oleks mul palju jagada teiega, kallid lugejad!<br />
<br />
Teie JannuUnknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-28229936986362939832012-07-05T01:01:00.001-07:002012-07-05T01:01:22.273-07:00Üllatus-õnnistus<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiiZSeJZBXwFxfNMMJp23_8z9TnH3mcaQjR6NKP_8P-8sabzyXBUIVUJ1hGnSfxLsQhnFk76omGXyhcaux7khOTi_Qwrno-qOcWJsZZTLeM9w_2dnVf5B4Ib518qAkDhaFXvt6b722iArQ/s1600/581051_210026002453946_567913422_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiiZSeJZBXwFxfNMMJp23_8z9TnH3mcaQjR6NKP_8P-8sabzyXBUIVUJ1hGnSfxLsQhnFk76omGXyhcaux7khOTi_Qwrno-qOcWJsZZTLeM9w_2dnVf5B4Ib518qAkDhaFXvt6b722iArQ/s320/581051_210026002453946_567913422_n.jpg" width="320" /></a>Mind üllatas miski, kui ma olin esimest pikka päeva tööl. See juhtus teisipäevasel päeval, kui ma läksin tööle ja unustasin endale sööki kaasa võtta. Kuna vahepeal ma töölt ära ei saa pausile ja pean 10-11 tundi järjest olema leti taga, siis vahepeal oli mul tunne, et ma suren nälga või kukun kokku. Kella nelja paiku tuli minu meeletult kallis sõbranna Hanna- kallistas mind ja tõi mulle süüa. Täpsemini minu lemmiktoitu- rukkivõileib, üllatusmuna ja piparmündijook.<br />
Te võibolla mõtlete, et ''mis see ikka on, tõi süüa ja kõik''. Mina seda sellise nurga alt ei näinud. Ma nägin tohutut suurt õnnistust, hoolitsust ja armastust, et inimene viitisb tulla Pelgulinnast Viimsisse, et tuua teisele süüa.<br />
Ma ei palunud ega anunud seda temalt, vaid ta omast vabast tahtest pani oma aega ja raha, et tuua mulle süüa.<br />
Kui ma seda sööki nautisin, siis ma tänasin iga ampsu eest Jumalat sellise sõbranna eest ning samuti ma ei jõudnud Hannat ära tänada selle eest.<br />
<br />
Lihtsalt tuli südamesse siia sellest kirjutada ja teada anda, et mul on nii palju sõpru, kes minust hoolivad ja kes mind armastavad .. kui ma vaid oskaksin kuidagi seda korvata.<br />
<br />
Bless!<br />
<br />
J.Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-69679000941473305012012-06-14T17:06:00.003-07:002012-06-14T17:09:40.378-07:00Blessed life!Täna mul oli üks tohutult hea päev.<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzk9slg0eb9ozckbAa75LeCUHJ41bhL6AYipyb-QgGTSuQ750KpVMcxh30ZUuw2wCDJKdyufHNQuzwWeuJQtOU9vIXoW5IPvKaSIsG4yDr5vXnuUXG9Yr2G7G37zaPwPFDLHtnrk3EWL8/s1600/20090819130502-1_large.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="254" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzk9slg0eb9ozckbAa75LeCUHJ41bhL6AYipyb-QgGTSuQ750KpVMcxh30ZUuw2wCDJKdyufHNQuzwWeuJQtOU9vIXoW5IPvKaSIsG4yDr5vXnuUXG9Yr2G7G37zaPwPFDLHtnrk3EWL8/s320/20090819130502-1_large.jpg" width="320" /></a>Ma tundsin ennast nii hästi ja vabalt. Praegu on kell 2:52 öösel ja mind valdas tohutu rõõm. Seda ei oska seletada. Mul juhtub harva niimoodi, aga praegu .. praegu on mul selline tunne, et läheks välja jooksma ja karjuks ''MA OLEN VABA!''.<br />
Tunne on fantastiline, sest ma sain aru sellest, kui blessed mu elu tegelikult on. Olen saanud vabaks asjadest, mis hoidsid mind tagasi.<br />
<br />
Hommik algas sellega, et ma saatsin oma ema Soome neljaks päevaks tantsima ning sellest hetkest hakkas mul 4-päevane puhkus. Sellega ma ei mõtle, et ma oma perega ei taha ega veeta aga vahepeal on tunne, kuidas tahaks puhata ning omaette kodus olla ning hakkama saada(ise süüa teha, koristada, rahaga toime tulla).<br />
<br />
Hommikuks tegin endale pannkooke banaani, kookoshelveste ja nussa-kreemiga. Kõik tundus nii õige ja hea. Kõik oligi nii õige ja hea.<br />
Kõigele lisaks koristasin terve korteri läikima. Pärast seda tegin endale süüa ja vaatasin filmi- see oli nagu puhkus puhkusele. Oled töö ära teinud ja siis puhkad.<br />
Küpsetasin ka koogi, mille ma homme oma imelistele sõpradele Tehnika tänavale viin.<br />
Hea on teha head inimestele, kes on lähedased, kallid ning kes on seda koogitükikest väärt!<br />
<br />
mida veel tahta oma elult, kui Sa oled õnnelik, vaba ja blessed!!<br />
<br />
<br />
Teie, sõbrad, olete ka õnnistatud, kui te vaid seda märkaksite!<br />
<br />
Teie JannuUnknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-17061381860455916102012-06-03T07:30:00.005-07:002012-06-03T07:30:52.573-07:00Minu uus sõbranna<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYzvFBUSkH6JJ8mUkr-ngRWtacUGf43ckyrayWU6qe0td0aOIkfuSNA6FhRaeSk0i8SN0t2VgzNWqh-X6PHaDrgd13jAMAeeWNyVWD0c4WKb8oX_P7GU8Vl86gg9lT1D_ny99mRR9Kxts/s1600/4227339_460s.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYzvFBUSkH6JJ8mUkr-ngRWtacUGf43ckyrayWU6qe0td0aOIkfuSNA6FhRaeSk0i8SN0t2VgzNWqh-X6PHaDrgd13jAMAeeWNyVWD0c4WKb8oX_P7GU8Vl86gg9lT1D_ny99mRR9Kxts/s320/4227339_460s.jpg" width="240" /></a>Küll ma kirjutan teile oma viimased 8-favourite-things, aga täna tahtsin teile jagada hoopis midagi muud.<br />
Eile, laupäeval, oli minu üks imelisemaid päevi. Miks? Põhjuseid on palju:<br />
-mulle meeldivad autosõidud sõpradega<br />
-jalutada 7 km (ka paljajalu)<br />
-uute inimestega tuttavaks saada<br />
<br />
Nimelt eile läksin oma imeliste sõpradega Haapsallu, kus matkasime WestCampi laagritiimiga 7 km.<br />
Kogu see matk oli küll väsitav, aga selle kõik trumpab üle see, mis ma seal kogesin. Ma terve tee mõtlesin selle peale, KUI õnnistatud ma olen. Seltskond oli perfect, vihma ei sadanud ning läbimärjaks ei saanud.<br />
<br />
Kõik see oli nii hea, kuid kõige parem aeg oli matkal see, kui kõndisime tagasi ning ma hakkasin rääkima inimesega, kelleks on Rebeka Teresa Kopli.<br />
Me leidsime nii palju ühiseid asju ning see jutuajamine oli väga julgustav! Ma isegi ei oska seda sõnadesse panna, sest ma olen kindel, et Rebeka on kingitus Jumalalt mulle (paljudele kindlasti veel).<br />
Me rääkisime usust, piiblilugemisest, inimestest, ilmast, kihlasõrmustest ja kõigest veel!<br />
Pärast seda jutuajamist ma tundsin, et ma oeln tühjaks räägitud, aga just seda mul vaja oligi. Ta kuulas ja mõistis, julgustas ja aitas. Selleks sõbrad ongi?<br />
Pärast autosse istudes küsis sõber, et ''kuidas seltskond oli?''. Ainuke sõna, mis mul mõttesse tuli oli:<br />
<br />
VÕRRATU!<br />
<br />
Jumal teebki võrratuid asju, mille üle ma õnnelik olen. Me kõik oleme kardetavalt imeliselt loodud ning mis veel tahta, kui Su kõrval on inimesed, kes hoolivad-armastavad ja hoiavad Sind.<br />
<br />
Janet<br />
<br />Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-86897237708776436862012-04-09T03:08:00.007-07:002012-04-09T03:52:51.648-07:008 asja<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrJebBrGttK3c25FPmN7Q2EhrV6VsmlBGTt_SaVYTivWIyhmxkL-5UMRmyg5fcJLu3JH5lf3-hj0UQNFQlnj1yXWjpnrESn7ikxvWjIMv2ICSmJdFuTAXgD2KwOOf9d7rPfLIjPu924T0/s1600/DSC_2298.jpg" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 213px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrJebBrGttK3c25FPmN7Q2EhrV6VsmlBGTt_SaVYTivWIyhmxkL-5UMRmyg5fcJLu3JH5lf3-hj0UQNFQlnj1yXWjpnrESn7ikxvWjIMv2ICSmJdFuTAXgD2KwOOf9d7rPfLIjPu924T0/s320/DSC_2298.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5729351993344274210" /></a><br /><span class="Apple-style-span" style="font-family:'times new roman';"><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;"><br />Kirjutasin endale hiljuti ühe sõbraga koos listi asjadest, mis mulle rõõmu valmistavad. Siin on neist 16st KAHEKSA:</span></span><br /><br />1) <b>Laulmine.</b> -Ma arvan, et see on kõigile teada. Tihti laulud ütlevad palju rohkem, mida ma hetkel tunnen või mõtlen, kui rääkimine. Mulle täiega meeldib, kui ma olen tühjas saalis või hoones üksinda ning ma lihtsalt seisan seal ja saan täiega laulda! Imeline tunne. Jah, laulmine on kindlasti üks neist asjadest, mis teeb mind südamest õnnelikuks!<div><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><br />2) <b>Tantsimine</b>. -Olen tegelenud sellega 9 aastat ja see oleks imelik, kui mul ei oleks see südames. Tants on midagi nii ilusat ning ma tunnen end alati nii vabana, kui ma teen seda. </span></span></div><div style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style=" color: rgb(51, 0, 0); "><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">''Dancing is like dreaming with your feet!''</span></span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style=" color: rgb(51, 0, 0); "><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">3)<b>Random mõtted teha midagi lõbusat</b>!- Näiteks võtta sõbraga auto ja sõita kuhugi? Meeletult hea aeg, et aega maha võtta, lihtsalt rääkida ja vaadata hea muusika saatel autoaknast välja ning märgata, et Jumala loodu on nii ilus!</span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><br /></span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">4)<b>Soe tee, keset külma talve.-</b> Mäletan, kui sellel talvel väga külmal ilmal ma jõudsin koju u. 9-10 paiku ning mul oli tohutult külm. Läksin oma tuppa, umbes 3 minuti pärast tuleb ema minu tuppa ja ütleb:''</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">Et Sul kohe soojem hakkaks, panin juba ammu vee keema, et Sul piparmünditee kohe võtta oleks''. Niisiis ma seda teed seal rüüpasin ja mõtlen, KUI hea kõik on!</span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><br /></span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">5)<b>Veeta aega oma perega</b>.- Need on kvaliteetajad, mida ei taha mittemillegi vastu vahetada. Näiteks teha oma vennaga filmiõhtu ja tellida 17€ eest endale pizza ning pärast naerda, kui naeruväärselt kallis see pizza oli! Veeta päev oma õega lihtsalt jalutades ja rääkides juttu ning avastada, et Sinu ''used-to-be'' väike õde on juba nii suureks kasvanud!</span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">Kuulata ja arutada oma isaga erinevaid teemasid, alustades kirjandusest, lõpetades spordiga ja toitumisega. </span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">Aidata oma emal koristada ja samal ajal nii palju naerda ja juttu rääkida!</span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">I AM SOO BLESSED TO HAVE SUCH AN AMAZING FAMILY!</span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><br /></span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">6)<b>Kinder Surprise Üllatusmuna!-</b></span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">Mul on sellega lapsepõlvemälestus. Mäletan, kui vanasti( olles u. 3 aastane) oli pidupäev, kui ema tõi mulle üllatusmuna, siis ma nautisin seda šokolaadi seal ümber ja pärast panin emaga koos selle mänguasja seal sees kokku. Nüüd, olles 17-aastane, võin vabalt pra</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">egu poodi minna ja lihtsalt seda endale osta, aga see ei ole see sama. </span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">Vahepeal ütlen emale, et .. tahaks üllatusmuna! Järgmine päev on mul see üllatusena laua peal- mu päev on siis tõega IMELINE!</span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><br /></span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">7)<b>Sõnumid- head sõnumid.</b>- Mulle tohutult meeldib see feeling, kui ma kuulen, et telefonis tuli sõnumihelin. Avades siis telefon sõnumitelisti leian sealt tihti sõnumi, mis ütleb mulle, et ''Oled kallis!'' või ''Imelist päeva Sulle, kallis Jannu!''. See teeb südame nii soojaks alati!</span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><br /></span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">8)<b>Inglismaa ja sellega seonduv</b>.- Mul kohe on sellega midagi. Ma olen käinu Inglismaal 3 korda kuid mittekordagi Londonis(mis mul on plaanis varsti-varsti). Mulle meeldib see kultuur, keel ja inimesed, ma tunnen end seal täiega hästi! ''Sellega seonduv'' all ma mõtlen seda, et kui ma näen poes midagi,mis meenutab mulle Inglismaad, siis ma tunnen nagu see oleks minu oma. </span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">Selle pärast meeldib mulle Marks&Spenceri toidupood ja ehetepood Accessories!</span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><br /></span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><b>P</b>.S: See pilt on minu väikest õest, kes on kindlasti minu üks kõige kallemaid !</span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><b><br /></b></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:medium;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><b>Need olid minu 8 asja, mis mulle meeldivad. Järgmine postitus tulebad järgmised 8 asj</b></span><b>a, sest just ''16-favourite-things''mul oligi plaanis kirjutada. </b></span></span></div><div style="text-align: left;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:webdings;"><b><br /></b></span></div>Unknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-38285175908356861462012-03-17T04:25:00.006-07:002012-03-17T05:22:00.820-07:00aeg läheb<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjtNZbySyxlJFak4z-dND1x0d3gQNle4Rj0NxSbc5oztFy85opl4ZW2kHFrjHyobQ_-fjY1yz3nPN9a3IFIfkfgwqOSZYxbED9xL6tozG5aX-FRp4Fwtu5KWgofV0lUk_AXPq86s1xclE/s1600/386219_253622838024187_133374806715658_590605_1539321626_n.jpg" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 203px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjtNZbySyxlJFak4z-dND1x0d3gQNle4Rj0NxSbc5oztFy85opl4ZW2kHFrjHyobQ_-fjY1yz3nPN9a3IFIfkfgwqOSZYxbED9xL6tozG5aX-FRp4Fwtu5KWgofV0lUk_AXPq86s1xclE/s320/386219_253622838024187_133374806715658_590605_1539321626_n.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5720839881950515970" /></a><br /><br />Tahaksin öelda sama asja, mis Mariliis Luide(liisumotted.blogspot.com), et kui ei ole kaua kirjutanud, siis tegelikult ei oska midagi kirjutada ka. Nii palju on lihtsalt juhtunud. <div> </div><div>1) Olen sõpradega täiega palju aega veetnud ning kvaliteetaega veetnud. See annab mulle täiega palju jõudu ja energiat. Eriti oma parimate sõpradega: kas me siis sööma sushit, teeme muusikat või kasvõi istume vaikuses- kuidagi hea on nendega olla!</div><div>(Siinkohal tervitaks kahte sõpra, kelle kohta kehtib lause:''i hope you love me enough to tell i'm wrong'')</div><div><br /></div><div>2)Vanaema oli just kolm päeva meil külas. Ta on kuidagi nii soe ja siiras ning ta teab mind kõige paremini. Vanaemad kohe on sellised. Õppisin ka seda, et neid tuleb hoida, sest nad on meie jaoks nii palju teinud. Jäin eile magama tema põlvede peal ja see tunne oli nii turvaline ja soe. Tundsin end taas nagu väike 5-aastane, kes oma vanema põlvedel magama jääb, samal ajal vanaema silitab mu pead. Ei kujutaks oma elu ilma temata ette. </div><div>Armastan teda nii palju!</div><div><br /></div><div>3)Vahepeal oli mul imelik aeg. Ma ei tahtnud vahepeal mitte kellegagi suhelda, sest ma olin täiega väsinud kõigest. Inimesed tulid ja küsisid, et ''kuidas Sul läheb?'' ja NO EI VIITSI VASTATA! - aga ma võin rõõmuga öelda, et ma olen nüüd täiega vaba sellest. Inimesed on nii toredad ja head!</div><div><br /></div><div>4)Tegin täna listi sellest, mis on mu lemmiktegevused ja igakord, kui ma tunnen, et tuju on halb, siis ma vaatan seda ja teen sealt vähemalt ühe punkti ja tuju jälle rõõmus!!</div><div><br /></div><div>Teile kõigile soovin aga imelist koolivaheaega(kui seda kellelgi on) ja ilusat kevadet!</div><div>God bless You!</div><div><br /></div><div>P.S: Inglimaa pildid toovad mulle alati naeru näole!</div><div><br /></div><div>J.</div><div><br /></div>Unknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-88896608196344177862012-01-26T08:59:00.000-08:002012-01-26T09:37:50.969-08:002012<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxQdU9UUzhPgZSQKZ6azswoOfd1cZksEYWXM-ZiSpoIRIsg0HL64V4NbHlG5yu_GUR2Z-90vo-KEjrG7jxP0EdtUEvcSBS_eU3WZ3WSzIJrIbEHXP92vied13Dqq5VY4DcrtiTHyDPv-s/s1600/kolgata-1.jpg" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 122px; height: 168px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxQdU9UUzhPgZSQKZ6azswoOfd1cZksEYWXM-ZiSpoIRIsg0HL64V4NbHlG5yu_GUR2Z-90vo-KEjrG7jxP0EdtUEvcSBS_eU3WZ3WSzIJrIbEHXP92vied13Dqq5VY4DcrtiTHyDPv-s/s200/kolgata-1.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5701996271874405282" /></a><br />Eile sai täpselt kolm aastat täis päevast, mis muutis ja raputas mu elu päris korralikult. Nimelt juhtus kolm aastat raske autoavarii, kus ma kaotasin meeletult head sõbrad, kui ka oma usu Jumalasse. Ma olin kõigest 14-aastane. Ei saanud sel hetkel arugi, kes ma olen ja mida ma elult tahan ning kui Sa oled sellises eluotsingus ning juhtub selline asi, siis vähemalt mina ei osanud enam midagi teha, kui alla anda. - Andsingi alla!<div> Lamasin haiglavoodil, vahtisin lakke, vaidlesin haiglaõdedega, rallitasin ratastooliga ringi ja ei leidnud oma elus enam midagi väärtuslikku. Niimoodi need kuud läksid, kus ma paranesin ja püüdsin koolis oma tohutu summa järeltöid ära teha, et klassi lõpetada. (Klassi lõpetasin neljade-viitega, ainus kolm oli muusika, mis oli minujaoks täielik must huumor!)</div><div> <span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>Aga teate, kui Sa oled juba kuude kaupa tühja pilgu ja südamega ringi käinud, siis egas varsti saab kõrini ka. Nii ma siis hakkasin mõtlema selle üle, et kuna ma siia ilma peale sellist avariid jäin, siis äkki on mul veel eesmärgid täitmata.</div><div>See avastus oli õige!</div><div>Praegu, kui kolm aastat on möödas ma tunnen, et mul on siiamaani kõik saavutamata ning tegemata. Palju olen küll korda saatnud, kuid palju on veel tegemata ning ma olen tohutult õnnelik selle üle! Ma tean seda, et niikaua kuni me siin ilmas oleme, siis meil <b>KÕIGIL </b>on asjad veel lõpuni tegemata, kas see pole mitte lahe?</div><div>Veel, kolm aastat hiljem ma saan öelda, et usun Jumalasse kahtlusteta ning see avarii tugevdas ja kinnitas mu usku!</div><div><span class="Apple-tab-span" style="white-space:pre"> </span>See oli mul südamel.</div><div>(Kui te tahate teada, mis mõtted olid mul kohe peale avariid südamel, lugege mu blogi päris esimest postitust)</div><div>Luban, et nüüd uuel aastal annan teile rohkem teada, mis mu elus toimub. </div><div><br /></div><div>Seniks soovin teile palju võimalusi aga samas ka kordaminemisi!</div><div><br /></div><div>Teie Jannu</div><div><br /></div>Unknownnoreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-77074839199820278382011-06-09T02:10:00.001-07:002011-06-09T02:20:11.689-07:00uus hingamine<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDi9Iq6OsjSfdtvIL-I1uTFgGTlopF3wjSUWOCHghBbSxMIJDenMd1qAueF9e4Mx0pmnZotTp4byh4_WHr-aRwYB3ogj3HEfRzH5So4J2hzeyK84AZlqoKzVG1lkGGSbXHN8_wQm8IFcI/s1600/210928.jpg" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDi9Iq6OsjSfdtvIL-I1uTFgGTlopF3wjSUWOCHghBbSxMIJDenMd1qAueF9e4Mx0pmnZotTp4byh4_WHr-aRwYB3ogj3HEfRzH5So4J2hzeyK84AZlqoKzVG1lkGGSbXHN8_wQm8IFcI/s200/210928.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5616147304286063250" /></a>Meie uus ilmakodanik ( 4-päevane)<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDrGQT-eQBE6YBkjb12MqyzdHqu_2kPBn2PuCPTr7X3qlyHMMyKO_wYpmr5Pqw38JcdWkHTAPFitxtc2VcXDLOyI51AzlaKqsokI32QeS3LGfPNC-eUvvREnMHCZopGX9CQ_lXuhD176U/s1600/elisabeth.jpg" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 133px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDrGQT-eQBE6YBkjb12MqyzdHqu_2kPBn2PuCPTr7X3qlyHMMyKO_wYpmr5Pqw38JcdWkHTAPFitxtc2VcXDLOyI51AzlaKqsokI32QeS3LGfPNC-eUvvREnMHCZopGX9CQ_lXuhD176U/s200/elisabeth.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5616146529313062434" /></a>Minu 8-aastane imeline õde, kes nüüd proovib ka suure õe rolli.<div><br /></div><div><br /><br />Olen kodus. Hea on olla- päike paistab, soe ilm, armas vääksumine teises toas. Nimelt meie perre sündis uus ilmakodanik. Ta on imeline ! 3 kilo ja 50 sentimeetrit. Ta on ilusa jumega ja tumedate juustega. Mulle endale meeldib kõige rohkem see, et ta üldiselt ei nuta üldse- vaid ta vääksub.<br /><div> Igakord kui ma väikest imelist tüdrukut vaatan, siis hakkavad pisarad voolama ja mõtled, et kui võimas ikka Jumal on, et ta selliseid inimesi loob. </div><div><br /></div><div>Praegu on kogu meie pere VÄGA õnnelik. Mina teen oma eksameid ( homme on matemaatika, suht õudne, sest ma ei kavatsegi seda kolme saada !), emme on rahul oma eluga ja kodus olemisega, issi käib tööl ja kukununnutab beebit, minu 8-aastane õde Elisabeth käib poes, kui vaja. Elu on ilus ja see väike imeline beebi täi meie perele uue hingamise.</div><div><br /></div><div>OH KUI SUUR ÕNNISTUS !!</div><div><br /></div><div><br /></div></div>Unknownnoreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-58577263311386033262011-06-03T13:17:00.001-07:002011-06-03T14:09:12.317-07:00mõtted<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfjV481mBaxIK3MMhdtLon9mOO3W6HnkRbX0WauloYmAfbDZMoxzBXkvBYQuXjUHMXyWGrN0jAIc8EnweLXOEXZmatrzc0OqnLjRnsSfIKL8k1G943LO4Ekge-TyNEdsRR2sx42izXSb8/s1600/puhtus.jpg" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 276px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfjV481mBaxIK3MMhdtLon9mOO3W6HnkRbX0WauloYmAfbDZMoxzBXkvBYQuXjUHMXyWGrN0jAIc8EnweLXOEXZmatrzc0OqnLjRnsSfIKL8k1G943LO4Ekge-TyNEdsRR2sx42izXSb8/s320/puhtus.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5614103534663981666" /></a><br /> <div>Ma pole ammu mõelnud nii palju, kui täna. Täna sain palju rattaga sõita ning seepärast ka palju mõelda. Palju asju on mind viimasel ajal häirima hakanud- kas on sellepõhjuseks siis enda rahulolematus või teiste käitumine. Põhjuseks on kindlasti minu enda rahulolematus ja minu enda vaade asjadele. Teiste käitumisele ma ju oma muresid lükata ei saa. <div>Kindlasti ma ei hakka oma muresid siin üksikasjaliselt ette loetlema, kuid ma tahaksin rääkida paarist asjast, millele ma täna mõtlesin.</div><div><br /></div><div><span class="Apple-style-span" ><b>Enesekindlus ja rõõm selle üle, kelleks Sa loodud olen</b></span></div><div><span class="Apple-style-span" >See, milline ma välja näen ja milline ma isikult olen- Jumala looming. Me oleme Jumala meistriteosed ja Ta ei ole teinud kuskil apsakat. Näiteks mina- mina olen samuti Jumala looming ja ma ei tohi vinguda selle üle, milline ma olen. ( Get it? ) Ma olen täpselt nii tehtud, nagu vaja. Mul endal on olnud probleeme sellega, et ma tunnen end .. ( noh, ütleme siis otse välja) .. paksuna. Ma kindlasti ei ole ainuke tüdruk, kes nii arvab ja kellel on ebamugav, kui modell kõrval seisab. Kuid mina .. olen sellest saanud jagu .. ma olen ilus, sest ma olen Jumala laps. </span></div><div><span class="Apple-style-span" ><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" ><b>Sõnad, mida öeldakse, aga mida ei täideta e. ''Tühjad sõnad''</b></span></div><div><span class="Apple-style-span" >See oli teema, mille üle ma mõtlesin täna kõige pikemalt. Meie, kristlased, teeme hästi tihti nii .. ( toon näite):</span></div><div><span class="Apple-style-span" >Me räägime nt. sõbraga pikemalt juttu, ta kurdab oma muresid ja ta ise näib ka kurb ja mures olevat. Me räägime, räägime, räägime .. järsku hakkab meil kiire ja me ütleme viimased sõnad: ''ma KINDLASTI palvetan selle pärast!'' . Me lähme pärast koju, lähme magama ja oleme unustanud need viimased sõnad:'' Ma kindlasti palvetan selle pärast!'' - need on ju SUURED sõnad. Sõna ''palve'' - see on suur sõna ! Kui Sa oled lubanud palvetada kellegi pärast, siis tee seda- kasvõi kohe, sest muidu unustad ära. Oh kui palju mina olen seda viga teinud! Enam ma seda teha ei kavatse ! Me ei tohi lubada seda, et ma pilluma päevas 20x tühje sõnu, ning me ei täida neid. </span></div><div><span class="Apple-style-span" ><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" ><b>Usaldus</b></span></div><div><span class="Apple-style-span" >See on teema, milles mina isiklikult olen palju pange pannud. Ma olen kaotanud usalduse- see käib kiirelt, kuid seda tagasi saada on tohutult raske. Usalduse kaotamine- vaid mõne sõnaga, mis võib olla nii vale ning läinud see usaldus ongi. </span></div><div><span class="Apple-style-span" >Tagasi saada usaldust- tohutult raske. Ei oskagi öelda, kuidas täpselt saada tagasi. Sõnad, teod- kõik ühte patta, aga see ei ole kerge. Mina olen praegu sellel teel, et ma teen everything, et inimeste usaldust võita ja seda mitte kaotada. </span></div><div><span class="Apple-style-span" ><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" ><b>Kõlakad- Rumours- Kuulujutud</b></span></div><div><span class="Apple-style-span" >Suhteliselt mõtetud asjad. Kuskilt keegi midagi kuulis häguselt, rääkis seda oma parimale sõbrale ( kohe, telefonikõnega), telefonis kuuleb asja veel hägusemalt ja sealt see läheb ... Kuni lõpuks jõuab see kuulujutt selleni välja, kellest see oli .. ning seal see tüli ongi. </span></div><div><span class="Apple-style-span" ><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(51, 51, 51); font-family: Georgia, 'MS Sans Serif', Geneva, serif; font-size: 12px; line-height: 24px; "><sup style="padding-right: 6px; font: normal normal normal 8pt/normal Verdana, sans-serif !important; color: rgb(160, 160, 160); "><a href="http://www.piibel.net/?q=Ef+5&s=6&f=s%c3%b5nad#6" style="padding-left: 3px; text-decoration: none; color: rgb(1, 67, 111); font-weight: bold; ">Ef 5:6</a></sup>Ärgu ükski petku teid tühjade <span class="found" style="background-color: rgb(212, 235, 247); background-image: initial; background-attachment: initial; background-origin: initial; background-clip: initial; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; ">sõnad</span>ega, sest niisuguste asjade pärast tuleb Jumala viha sõnakuulmatute laste peale!</span><br /><span class="Apple-style-span" ><b>Lõõpimine- Mõnitused</b></span></div><div><span class="Apple-style-span" >See on asi, mis mulle endale ÜLDSE ei meeldi. Mõni tühine kommentaar või mõnitus võib inimese nii ebakindlaks muuta. See võib inimest muuta ja see kindlasti riivab ta südant. Peab mõtlema sellele, mis me oma suust välja ajame. Okei, sellest ma saan aru, kui Sul on VÄGA hea sõber ja ta teab, et Sa ei mõtle mõnitusi tõsiselt. Kuid kui inimene ei saa sellest aru ning see riivab teda, siis milleks see vajalik on?</span></div><div><span class="Apple-style-span" >Veel üks kirjakoht:</span></div><div><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(51, 51, 51); "><sup style="font-family: Georgia, 'MS Sans Serif', Geneva, serif; font-size: 12px; line-height: 24px; padding-right: 6px; font: normal normal normal 8pt/normal Verdana, sans-serif !important; color: rgb(160, 160, 160); "><a href="http://www.piibel.net/?q=Ef+5&s=4&f=s%c3%b5nad#4" style="padding-left: 3px; text-decoration: none; color: rgb(1, 67, 111); font-weight: bold; ">Ef 5:4</a></sup><span class="Apple-style-span" ><span class="Apple-style-span" style="font-size: 12px; line-height: 24px;">Samuti riivatus ja rumalad </span></span><span class="found" style="font-family: Georgia, 'MS Sans Serif', Geneva, serif; font-size: 12px; line-height: 24px; background-color: rgb(212, 235, 247); background-image: initial; background-attachment: initial; background-origin: initial; background-clip: initial; ">sõnad</span><span class="Apple-style-span" ><span class="Apple-style-span" style="font-size: 12px; line-height: 24px;"> ja sündsusetu lõõpimine ei sobi teile, vaid selle asemel olgu tänu.</span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(51, 51, 51); "><span class="Apple-style-span" ><span class="Apple-style-span" style="font-size: 12px; line-height: 24px;"><br /></span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" ><span class="Apple-style-span" style="line-height: 24px; "><b>Aitäh, need olid minu tänased mõtted.</b></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" ><span class="Apple-style-span" style="line-height: 24px; "><b><br /></b></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" ><span class="Apple-style-span" style="line-height: 24px; "><b>Janet</b></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="color: rgb(51, 51, 51); "><span class="Apple-style-span" ><span class="Apple-style-span" style="font-size: 11px;"><br /></span></span></span></div></div>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-35008287549994357802011-05-17T02:11:00.000-07:002011-05-17T02:14:55.268-07:00jura<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtK4gt00uJFYZvnJorLhdt9Ph1dR5hpdnKNkWPJMby8FgKB9UgBNgWoPYsZrudplj7YXqOtWa_izGrCVmst_RlxgURnMPUXktG_wtJ7we5dcvkuu00XgJedILyllCBpXISETUwGzLnHUY/s1600/untitled.jpeg" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 213px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtK4gt00uJFYZvnJorLhdt9Ph1dR5hpdnKNkWPJMby8FgKB9UgBNgWoPYsZrudplj7YXqOtWa_izGrCVmst_RlxgURnMPUXktG_wtJ7we5dcvkuu00XgJedILyllCBpXISETUwGzLnHUY/s320/untitled.jpeg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5607611021050164754" /></a><br /> Jah, praegu on suht kehv olla. Vaimselt siis. Tekib palju küsimusi, millele vastust ei saa. <div><br /></div><div><br /></div><div>Tahaks rahu ja kooli lõppu. Sest kõige sellepärast jura mul olla ongi. </div><div><br /></div><div>''What does love look like?''</div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-84611826365964757782011-05-05T06:05:00.000-07:002011-05-05T06:16:36.905-07:00...<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWudfEC5Pt4IUz0iHhnkDy1gGTK9GAqMaeVHmM7SW-ZkliWYmrhyeAvCm2IUYs6oH-FNAGRrI3f4Dz0AFfdUmqnUOyy9ro1iX6uOBHwGstJrCHCE1zXao2UKcAr8KeYlKL1yaULviayJU/s1600/pikendused2-1.JPG" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 166px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWudfEC5Pt4IUz0iHhnkDy1gGTK9GAqMaeVHmM7SW-ZkliWYmrhyeAvCm2IUYs6oH-FNAGRrI3f4Dz0AFfdUmqnUOyy9ro1iX6uOBHwGstJrCHCE1zXao2UKcAr8KeYlKL1yaULviayJU/s320/pikendused2-1.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5603220065671110930" /></a><br />Tüdrukud on naljakad. Me oleme kohe täitsa võimatud. Kord me tunneme hiilgavat rõõmu kõige üle ja teine kord tunneme tohutut kurbust isegi siis, kui näed ekooli 5, millel on miinus taga .. mõtleme, et .. MIKS SEE EI VÕIKS TÄIESTI PUHAS VIIS OLLA?<div>mina olen tundnud täna mõlemat. Aga siis ma mõtlesin sellele, et miks pean ma vinguma iga asja üle, mis mul on.</div><div>MUL ON KÕIK OLEMAS ! - ja tänan selle eest ainult Teda!</div><div><br /></div><div>PP- Piiblipäevad</div><div><br /></div><div>See oli imeline ! Sain kogeda rohkem Jumalat! Sain palvetada teiste pärast paljupaljupalju, sain uusi sõpru, sain palju naeru ja palju veeta inimestega aega, keda ma tihti ei näe!</div><div>Imeline !</div><div><br /></div><div><div>Egas mul rohkem ei olegi midagi rääkida, lihtsalt .. tegelikult on ju kõik hästi :)</div></div><div><br /></div><div>P.S: see pilt on seepärast, et anda teada, et tahaksin ednale pikendusi .. või lihtsalt pikki juukseid !!</div><div><br /></div><div>GBU</div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-88107648993965079962011-04-20T05:41:00.000-07:002011-04-20T06:26:18.481-07:00HEA !!!<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyWiq7JkF8pvRw8QZ422JLNk8pi2iiWs8C3gbeBi6KX4cecF-FEZLVdmhUIbTQ2wXKd8jRBMcFoes9PBWK6sxgosYylhdPO1jbuOQ3kQqTt3ZYboQUHk3leX3D5JrN4S95EyqvJoa4V8Q/s1600/london_transport0.jpg" onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 193px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyWiq7JkF8pvRw8QZ422JLNk8pi2iiWs8C3gbeBi6KX4cecF-FEZLVdmhUIbTQ2wXKd8jRBMcFoes9PBWK6sxgosYylhdPO1jbuOQ3kQqTt3ZYboQUHk3leX3D5JrN4S95EyqvJoa4V8Q/s320/london_transport0.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5597656505693801266" /></a><br />Suht kehv blogipostitaja olen ( viimane postitus oli novembris 2010 :) )<br /><div><br /></div><div> Elu on läinud pärispärispäris hästi. Selles suhtes, et ikka on üles-alla mäge minekuid ning ''puberteedieas'' olevale tüdrukule on see päris normaalne, et üks hetk on hullult hea tuju ja siis mingi pisikene sinu-jaokssolvangu-sõna viib sind nii kurvaks. </div><div><br /></div><div>Täna on kolmapäev ja mul on nii hea tuju .. ma räägin, miks:</div><div>JUMAL. ( nii, rääkisin ära)</div><div>ja veel:</div><div><br /></div><div>TEATER. MA ARMASTAN TEATRIT ! ma tahan seda täiega õppida. Tallinnas on kaks kooli, kus saab seda õppida gümnaasiumis. Vanalinna Hariduskolleegium ja 32. Keskkool.</div><div>Jumala plaan oli:</div><div>32. Keskkool, sest Ta näitas mulle kõik teed alati just sinna.</div><div>Minu plaan oli:</div><div>Vanalinna Hariduskolleegium</div><div><br /></div><div>JA KES VÕITIS? illllllllmselgelt Jumal, sest Tema plaanid on kõige paremad.</div><div>Niisiis täna sain ma kirja, et ''Olete sisse saanud 32. Keskkooli'' ning VHK's ma ei saanud vestluselegi. </div><div>Ma armastan seda, et Jumal teab KÕIKE ja teeb alati, et mul oleks hea. </div><div><br /></div><div>Mu elus läheb praegu hästi ja nii hea on olla. Mul on sõbrad, kes mind toetavad. Mul on kool, kust olen saanud 9 aastat imelist sõprust ja haridust. Mul on perekond ning kuu aja pärast uus pereliige. kõik on imeline !! - aga ikka me vingume, see on inimlik. Ma leian elus nii palju asju, mille üle vinguda aga mis tegelikult on imelised asjad!</div><div>Võtame näiteks: ILM. Eestlastel on komme alati ilma üle vinguda. Kui on tuuline, siis vingume selle üle, kui ei ole tuult ja on soe päike, siis vingume, et on liiga palav. </div><div>Mina ei taha enam vinguda ning tahan olla õnnelik igas olukorras, ilmas ja momendis.</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Igastahes, praegu .. ma olen väga õnnelik ja rahul kõigega !!</div><div>tänan Jumalat selle eest !!!</div><div><br /></div><div>P.S: LONDON !!!! tuli südamesse.</div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>Unknownnoreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-64741879976855861802010-11-20T14:05:00.000-08:002010-11-20T14:35:48.091-08:00believe !Elus on päris palju toimunud peale seda kui siia blogisse viimati kirjutasin ( 2-3 kuud tagasi?).<div>Olen saanud Jumalalt nii tugevat kinnitust ja ''üles ärkamist'', millest ma puudust tundsin. </div><div> Ma ei eita, et olnud ka halvemaid aegu ning langemisi. Kuid mis ütleb Psalm 145:14 ?</div><div> ''Issand toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajunud''</div><div>päris julgustav, heh?</div><div> Peale vapustavat reisi Inglismaale( sellest räägin teile mõnikord pikemalt eraldi blogipostituses) hakkasin mõtlema ka selle peale, et MIKS MA TIKSUN NIISAMA SIIN ILMAS RINGI? Miks ma raiskan oma elu mingite mõtetute asjade peale? Tahaksin oma elu ju ometigi täisväärtuslikult elada ... sellega midagi peale hakata. Muidugi ma olen leidnud oma elu eesmärgi ja tahte, kuid KUIDAS seda teostada ja KUS täpsemalt? palju küsimusi, mis otsivad vastuseid ...</div><div> .. mis viib mu järgmise mõtteni. Naljakas, et inimesed on niiiii kannatamatud. Meie, kristlastena, peame eriti kannatlikud olema Jumala palvevastuste suhtes. Mul see kannatus puudub, ma tahaksin kohe vastust ja seda täitma siis hakata - See on valdkond, mida ma praegu kujundan oma elus.</div><div> Eks me kõigil on elus valdkondi, mida peame muutma/ mida tahame muuta.</div><div><br /></div><div> üldiselt, olen ma nii õnnelik ja õnnistatud inimene, et ma olen vahepeal solvunud enda peale, et ma seda ei väärtusta. Mul on ju kõik olemas ja kõik on perfect !! kuid .. inimesed tihtipeale unustavad selle ning on õnnetud ja vihased selle pärast, mida neil ei ole. </div><div><br /></div><div>Jõulutunne tekkis täna, kui ema tuli kahe šokolaadikalendriga koduuksest sisse .. mandariini, glögi ja lumi .. nice vä?</div><div><br /></div><div>ma igastahes armastan teid väga,</div><div>ning loodan, et ei unusta oma blogi 3 kuuks enam ( siku tuletab meelde küll!)</div><div><br /></div><div>teie jannu!</div><div><br /></div><div><br /></div>Unknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-2345867539830731812010-08-19T10:44:00.000-07:002010-08-19T10:49:30.466-07:00rõõmuhetked<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTkv9JZDSxrcDE_vG5nIcrq3G8BLL5H31UnPetJTS21Z-wi-na5UpeI7yjJFas_EW0D5SzPtwtgSjx0wdi619OqkEbKbDLI7e18KVrEauK2NScM2_U-JStf-fxd2-i78LztrdDK9QS258/s1600/Photo+on+2010-08-19+at+20.41.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTkv9JZDSxrcDE_vG5nIcrq3G8BLL5H31UnPetJTS21Z-wi-na5UpeI7yjJFas_EW0D5SzPtwtgSjx0wdi619OqkEbKbDLI7e18KVrEauK2NScM2_U-JStf-fxd2-i78LztrdDK9QS258/s320/Photo+on+2010-08-19+at+20.41.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5507179248079962450" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiH2QadVnik5wE4KhP3ndFO26hVnKoJJsYMqWDd4ooofPbT2sSf9xAPE-uFFwsY2e8ZrQ6xc9mVxew32ej4axSSbhSN0pujjvZcJzrYUGyoebHaEzBN9NxxUpwxQK0-FVDaQBj0i5wFdzQ/s1600/Photo+on+2010-08-19+at+20.44.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiH2QadVnik5wE4KhP3ndFO26hVnKoJJsYMqWDd4ooofPbT2sSf9xAPE-uFFwsY2e8ZrQ6xc9mVxew32ej4axSSbhSN0pujjvZcJzrYUGyoebHaEzBN9NxxUpwxQK0-FVDaQBj0i5wFdzQ/s320/Photo+on+2010-08-19+at+20.44.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5507179119793214242" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikLS5gMZ_U_cKhQ9MCvBOf2lic_E4AK9X6uDHqaKuWUghtzs0qNSN6mffJ7fm4AIrP-Cft8XBdpQ1USlFVc3evE-xRBvl7SHb77agL63KA1xlOJJ1urFNeWkmxaXtxPjr7t-2EL8LV4mQ/s1600/Photo+on+2010-08-19+at+20.42+%235.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikLS5gMZ_U_cKhQ9MCvBOf2lic_E4AK9X6uDHqaKuWUghtzs0qNSN6mffJ7fm4AIrP-Cft8XBdpQ1USlFVc3evE-xRBvl7SHb77agL63KA1xlOJJ1urFNeWkmxaXtxPjr7t-2EL8LV4mQ/s320/Photo+on+2010-08-19+at+20.42+%235.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5507179052298734402" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-S2Jt8XmQXnQu361slCj2nENzkaPbqBO8mGmDi8oOacbUbcSI9-jXLmTBCB4hEEDE03stD1vJFmFdKv8PfaLa5PpOXcjCIRG_Iu6g0eDViovb_QKwpyq78VlOCNofsvpKC6mvkFFr_YI/s1600/Photo+on+2010-08-19+at+20.41+%233.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-S2Jt8XmQXnQu361slCj2nENzkaPbqBO8mGmDi8oOacbUbcSI9-jXLmTBCB4hEEDE03stD1vJFmFdKv8PfaLa5PpOXcjCIRG_Iu6g0eDViovb_QKwpyq78VlOCNofsvpKC6mvkFFr_YI/s320/Photo+on+2010-08-19+at+20.41+%233.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5507178976160918130" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrfOm6pmNWfmZge29qcCGArDsZVQlh3zOdKOvD-pGPerrEcStdUQlKYJVa7KQn1bZKuTogN0kAyXkVC_3qU4nyoahQCemmZqx-j4ZIBPnBlZ2YcQj1ZLobXxYbJZcXSHag-a5zi_Cz8f4/s1600/Photo+on+2010-08-19+at+20.41+%234.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrfOm6pmNWfmZge29qcCGArDsZVQlh3zOdKOvD-pGPerrEcStdUQlKYJVa7KQn1bZKuTogN0kAyXkVC_3qU4nyoahQCemmZqx-j4ZIBPnBlZ2YcQj1ZLobXxYbJZcXSHag-a5zi_Cz8f4/s320/Photo+on+2010-08-19+at+20.41+%234.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5507178857347271970" /></a><br /><div><br /></div><div><br /></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: large;"> - </span><span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;"><span class="Apple-style-span" style="color:#FFCC00;">nii tore on veeta õhtupoolik väikse vennaga. </span></span></div>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-79344592910641873412010-08-01T12:14:00.000-07:002010-08-01T12:54:33.621-07:00aga...<span class="Apple-style-span" style=" ;font-family:Helvetica, serif;font-size:12px;"><img src="webkit-fake-url://8005EFB0-A4FB-440C-AF9C-08E81B3FC19F/kurbus_v.jpg" alt="kurbus_v.jpg" /></span><div><br /></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:medium;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:'trebuchet ms';">v<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">ahel võib lubada endale kurbi õhtuid. mõni päev on ju selline, et tulevad meelde need kõige kurvemad hetked ja ajad. paratamatult tuli mul meelde õnnetus ning ma mõtlesin sellele. Mis siin ikka mõelda? aga ikka mõtled ja mõtled ja mõtled. tuletad meelde, tulevad veel asjad meelde, siis mõtled nende inimeste peale, nende peale, kes siit lahkusid. nad on paremas kohas, kus meie, kuid meil on nii raske neist lahti öelda. võimis?</span></span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family:'trebuchet ms';"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><br /></span></span><div><span class="Apple-style-span" style="font-family:'trebuchet ms';"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> siis tuli mul meelde need kuu aega haiglas. tulid meelde need laulud, mis ma kuulasin haiglas olles. tead, mis veel tuli meelde? seinakell. haigla seinakellal oli mingi eriline tiksumine, mis mulle prageu meelde tuli. ta oli erinev kõigist teistest kelladest, mida ma tean. külastusaeg oli vajalik, et inimestega suhelda ja veidi naerdagi. ratastooliralli oli ka üks lemmikutest. ausalt, minujaoks oleks see toimunud just nagu 2 nädalat tagasi ... </span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-family:'trebuchet ms';"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"> ... aga aeg on möödas. aasta, 6 kuud ja veidi peale. olgem ausad, kes siis ei igatseks Liisut ja Jürgenit taga, eks me kõik igatseme. praegu ma võin vaadata küll neid pilte ja videoid jürgenist ja liisist.ma võin kuulata neid laule, mis haiglas, kuid ega see siis neid tagasi ei too. tegelikult see toob mulle väikese naeratuse ka suule, kui ma nende pilte näen, nad tegid meile ju niipalju head ! ma igatsen neid väga kuid neil on hea.</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-family:'trebuchet ms';"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">veidi kurbuses soovib teile parimat..</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-family:'trebuchet ms';"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">teie jannu!</span></span></div></div>Unknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-65853648108852535282010-07-18T11:02:00.000-07:002010-07-18T11:03:42.379-07:00<span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;">GOSPEL, SÕBRAD, GOSPEL !!! ... leidsin oma muusika</span>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-83326214871151741842010-07-01T12:55:00.001-07:002010-07-01T14:22:08.349-07:00jalgratas<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLX4fR9dKsJXRAn8v_X-JlCYVvp3RhWyAbjQuDqN61udiU5yG3ujQRn0OqY2brbkl2dBZT6ioACFNY0bS-xwKtJTEvqOJa-mXOcqG1Krrbe7CB4U_fVZu054n-ztMce4nK4GrGG7J3l20/s1600/random+010.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLX4fR9dKsJXRAn8v_X-JlCYVvp3RhWyAbjQuDqN61udiU5yG3ujQRn0OqY2brbkl2dBZT6ioACFNY0bS-xwKtJTEvqOJa-mXOcqG1Krrbe7CB4U_fVZu054n-ztMce4nK4GrGG7J3l20/s320/random+010.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5489050919019198722" /></a><br /> Istun oma voodil, toas on pime ja paar küünlaleeki sillerdavad mu laual. Mu kõrval mängib plaadimängija plaadiga ''Õnneleid'' Maian Kärmase poolt. See on lihtsalt nii hea- see kõik on hea. Kuigi minu meeleolu ei ole praegu eriti laes kinni, siis ma tänan Loojat praegu selle hetke eest siin. See hetk on vajalik iseendale. Võtsin just lahti oma lauasahtli, kus sees on nostalgilised kaardid, meened ja kirjad. Öeldakse küll, et sellised asjad ( kirjad, meened, kaardid) on nendele, kes ei oska mäletada. Mina oska mäletada, aga nii tore on vahepeal need kaardid kätte võtta ja imetleda. <div> Ostsin täna uue kaelakee, mida ma alles praegu lähemalt uurima hakkasin. See on selline väike jalgratas, mis näib üsna vanaaegne ratas. Praegu seda lähemalt vaadates, tuleb meelde taaskord see esimene kord, kui ma ilma abiratasteta jalgrattaga sõitma õppisin. See on mul praegu meeletult selgelt meeles. Alguses võttis mu lemmikonu Rainer ainult ühe abiratta ära, seejärel teise. </div><div> Tema tegeles minuga suviti väga palju ja tema oli see, kes nägi esimest korda, kuidas ma oma esimesed abiratasteta jalgaratta sõidud tegin. Ma tean, et onu ei loe mu blogi, kuid ma tänan teda siiski siiralt selle aja eest, mis ta mulle andis, kui teda vajasin. Tema teadis alati, kus mingi plaaster või rohi asus, kui olin taaskord endal põlve veriseks kukkunud. Tema puhkus peale ja ütles, et ma võtan kogu selle valu endale. armastan Sind!</div><div><br /></div><div>lõpetuseks:</div><div>''kui sind häirib teiste lähedus, siis ei tähenda see veel seda, et sa ei vaja teisi.''</div>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-74715379027513789642010-06-28T14:06:00.000-07:002010-06-28T14:28:16.898-07:00lapsepõlv<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTiyhdjkpTQaFj2NAF7VawJsSKZC1hukBBWJ-iEbrDYME1_Fv5s2vZMOKXzliUBsrjpBRbjCMKoic52LYp0vDSCIDTesSzeLUiSzTc3QtkHaQ_Fb4r5xZYCVhFSRlDiWzCeOI7-NFXudk/s1600/nali.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTiyhdjkpTQaFj2NAF7VawJsSKZC1hukBBWJ-iEbrDYME1_Fv5s2vZMOKXzliUBsrjpBRbjCMKoic52LYp0vDSCIDTesSzeLUiSzTc3QtkHaQ_Fb4r5xZYCVhFSRlDiWzCeOI7-NFXudk/s320/nali.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5487938323227669282" /></a> Janet, Kadi, Liisa<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDLdqwF8Emj1VtuRHEYNO7ACZBj9NQL_lBPoVdJSfZfk8npdc1zaXejsIr3Pxy_aAZUH0v1PQkCEFMOBOVBJU4IveNpYqIccdc_HUUNAfq7691fqbDnIBKfeDZp7OxQGur9aHlHMuW2YY/s1600/armsad.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDLdqwF8Emj1VtuRHEYNO7ACZBj9NQL_lBPoVdJSfZfk8npdc1zaXejsIr3Pxy_aAZUH0v1PQkCEFMOBOVBJU4IveNpYqIccdc_HUUNAfq7691fqbDnIBKfeDZp7OxQGur9aHlHMuW2YY/s320/armsad.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5487938061294993762" /></a> Liisa ja Martin <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjORgOU4wWhGfeNnUwbWPVXF-HmLe76ahYqx1Nk0OQv-eBC2O1nSp2GzHlJVm3S-SdVxHSbxdKbTR-jwlmp-z-A1qMJ1Tno3fcb4eZ3kaG9lFZnHpN-J0QdGGi-RjWn6H5S-bdYgBvJNHc/s1600/maakas.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjORgOU4wWhGfeNnUwbWPVXF-HmLe76ahYqx1Nk0OQv-eBC2O1nSp2GzHlJVm3S-SdVxHSbxdKbTR-jwlmp-z-A1qMJ1Tno3fcb4eZ3kaG9lFZnHpN-J0QdGGi-RjWn6H5S-bdYgBvJNHc/s320/maakas.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5487937901521750338" /></a> maaaaa eluuu! <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcn-cYLvalwaySPUSqyOHnGyKupeaV-O6CUTeSkc9Ss7wBb98vg1ODCv3Ktb_4HX1G9N0C2sg4UXgFJxWvgoNMN89inihx29mCTK_1NQ-1v25Lozvk_kCl7wGMpwXh_v1bouUomO3OmLo/s1600/beginning.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 214px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcn-cYLvalwaySPUSqyOHnGyKupeaV-O6CUTeSkc9Ss7wBb98vg1ODCv3Ktb_4HX1G9N0C2sg4UXgFJxWvgoNMN89inihx29mCTK_1NQ-1v25Lozvk_kCl7wGMpwXh_v1bouUomO3OmLo/s320/beginning.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5487937691014301266" /></a> nii hakkas meie teekond Tarburgerisse!<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhb9pcInx-e32OZWWTRtdRefoKOPWvm0EssEgcm54IgOI-MjCfdcjPwc1u5RPGLFwPYCtmYtSwUr9clpLcLmst7O5kvt7cNziqdi2-M8_7txbPooU_z4x9NTny06rMU-cnlVldGvV_qz7Q/s1600/rohud.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhb9pcInx-e32OZWWTRtdRefoKOPWvm0EssEgcm54IgOI-MjCfdcjPwc1u5RPGLFwPYCtmYtSwUr9clpLcLmst7O5kvt7cNziqdi2-M8_7txbPooU_z4x9NTny06rMU-cnlVldGvV_qz7Q/s320/rohud.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5487937377488024434" /></a> meie hollywood!<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEha_alD8QWkmm6ZzSEDXYwG9wy2nW7tzICOlyCvcWDhk8Au1Gviwf59C9hQpRVtQdtFcCVm0nki6dXMCDZW-ZA-HqSeOAMuijCVDtB3_HnilkDlz7HW3kK8y-lgyDhl0TcPIqlaqmTHbpA/s1600/varjudem%C3%A4ng.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 214px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEha_alD8QWkmm6ZzSEDXYwG9wy2nW7tzICOlyCvcWDhk8Au1Gviwf59C9hQpRVtQdtFcCVm0nki6dXMCDZW-ZA-HqSeOAMuijCVDtB3_HnilkDlz7HW3kK8y-lgyDhl0TcPIqlaqmTHbpA/s320/varjudem%C3%A4ng.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5487937033863203778" /></a> varjud<br />Käisin vanaema juures külas. Vanaema maja on suur ja kollast värvi, näeb üsna vana juba välja. Veetsin seal palju aega oma lapsepõlves. See ongi see koht, kus mu tavaliselt lapsepõlv meelde tuleb. Ikka ja jälle lähen sinna ja meenutan seda aega. Seekord käisin seal vanas majas vanaema juures Liisa ( 17aastat vana), Martiniga ( 16 aastat vana) ja liisa sõbranna Kadiga. Nad on minu esimesed mängukaaslased ehk siis sugulased(v.a. Kadi), nimelt täditütar ja tädipoeg. Istusime õue peal ja mõtlesime, et lähme jalutame vanasse kohvikusse, nimega Tarburger ! Kõndisime sinna ja rääkisime ikka, et mis 10 aastat tagasi me tegime ja kuidas seal Tarburgeris meie lemmikburgereid müüdi. Tarburgeri kõrval on meeletult suur mägi, mida me kutsume HOLLYWOOD'iks. Tegime sealgi palju pilte ja tundsime end jälle kui seitsme-, kuue- ja viieaastased lapsed, kes iga suvi vähemalt kaks kuud vanaema juures veetsid. Nii hea oli aega veeta inimestega, kellega oled koos üles kasvanud.Tegime ka palju pilte, panin mõned pildid ka siia blogisse üles. <div><br /></div>Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-349253132411819421.post-10435915657056562552010-06-28T13:34:00.000-07:002010-06-28T14:06:24.142-07:00mõnus<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiA0Y4d0JgLur84xrpTXmdpLIxv1ArXJ8pbJo__enLc0Hbm_sfwuVPIjJJaP9qPAaqxDBwXNVbfVaur726MDeE2IsrvFCIx84nx96SDnU0OXCKhY8Y2ZHsTcXtzlqekdyxPcmf_jljLnDI/s1600/mart!.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 213px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiA0Y4d0JgLur84xrpTXmdpLIxv1ArXJ8pbJo__enLc0Hbm_sfwuVPIjJJaP9qPAaqxDBwXNVbfVaur726MDeE2IsrvFCIx84nx96SDnU0OXCKhY8Y2ZHsTcXtzlqekdyxPcmf_jljLnDI/s320/mart!.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5487932917258858434" /></a><br />Salemi laager. <div>Salemi laager on selline laager, mis tõmbab mul elu taas käima ja paneb mõtlema asjade üle rohkem, kui tegin seda varem. Ma armastan seda osadust teistega ja seda koosveedetud aega Jumalaga. Minujaoks oli see laager taaskord nagu kannapööre.</div><div>Mis on me takistused täna?</div><div>Mis on minu olukorrad olnud, kus olen pidanud põgenema?</div><div>Kes on need inimesed, kelle eest olen pidanud põgenema?</div><div>Kas ma suudan teist inimest piisavalt asetada endast kõrgemale?</div><div><b><i><span class="Apple-style-span" style="font-style: normal; font-weight: normal;">''Stop the world and look up to heaven''</span></i></b></div><div>Mis emotsioonid me võtame kaasa peale seda laagrit?</div><div><br /></div><div> See laager taaskord näitas mulle, et ma pean oma elu muutma. Pean lahti laskma minevikust ning alustama uue teemaga ja selleks on ...''Start the world''. Meil kõigil on ainult üks võimalus siin elada ja kasutagem seda ühte korda kogemusterikkalt. </div><div>''Kui me läheme tagasi oma kodudesse peale laagrit, siis võtame kaasa selle mõttetera:</div><div>Elu usklikuna pole kerge, aga see on parim elu. Jeesus ütles, et ma annan teile parima elu aga see pole alati kerge, tuleb ka raskusi. Jeesus ütles veel, et ma annan teile elu, mis on väär elamist. Ainult suhe Jumalaga määrab elu peale surma. Pane oma maailm käima, aga pane see käima teistmoodi, kui see oli neli päeva tagasi, enne laagrit!''</div><div> </div><div>Minu suvi hakkas selle laagriga ja praegu ... ma naudin seda suve täisväärtuslikult !</div>Unknownnoreply@blogger.com1