hommikumantlis nelja-seina vahel

Tänane päev ei ole korda läinud kuna ei saanud mitteühtegi kallistust, nii ei ole hea. Naerda ei saanud ka, kuna istusin täna nelja seina vahel hommikumantlis ja olin täitsa üksinda.
Lugesin ajakirja ning leidsin sellise asja :
Naer...
...aitab peletada hirmu ja muresid.
...on hea valuvaigisti.
...parandab kopsude tööd, kiirendab ainevahetustja seedimist.
...tervendab südant ja treenib südamelihast.
...rikastab aju hapnikuga ja aitab selgemalt mõelda.
...teeb naha ilusamaks.
...aitab püsida vormis.
...tugevdab suhteid.

- NAERGE TERVISEKS !

Ausalt öeldes, ma just ärkasin - ma olin unine ning halvas tujus ning mõtlesin, et näeks ägedaid ja vahvaid unenägusid ( midagi ei näinud unes ) ning väsimus läheb ka üle ( veel rohkem tuli väsimust juurde) see ei ole loogiline ! :D Kuid homme saab kallistusi ja naeru - sest ma lähen siiski Kalju inimeste juurde !

HÄMMASTAV !

Mul oli nutt kurgus, mu käed värisesid, ma olin lihtsalt kirjeldamatult rõõmus ja samal ajal ka sügavalt mõtlik. See oli uskumatu, mis pastor rääkis - nii emotsiooniderohkelt ja nii põhjalikult ja nii huvitavalt ja kõik kuulasid. Ma olen lihtsalt siiiiiralt õnnelik ja rõõmus. SUUREPÄRANE !
Okei, kui keegi ei taipa millest rääkisin, siis teadmiseks et käisin täna Kalju ülistusbändiga esinemas noortekal. Esinemine läks SUUREPÄRASELT, pastori jutt oli SUUREPÄRANE, koolipäev läks SUUREPÄRASELT, mul on lihtsalt niiiiiiiiii SUUREPÄRASED sõbrad [ täna siis toon ERITI esile bändiliikmeid ] ! Tänane päev on siiralt korda läinud !
aaaaa, niii palju siis koolipäevast :

Igastahes, ma olen tänase SUUREPÄRASE päeva üle nii siiralt õnnelik, et hüppa kasvõi lakke [ annab korraldada ] ARMASTAN TEID !

25. veebruar

Tänan kõiki teid ma kellega koos veedetud aeg ,koos naerdud naer, koos nutetud nutt ning koos nukrutsetud aeg. Tänan kõiki, kes on olnud toeks rasketel aegadel ja kes kuulavad mured.


Sa oled mägi mina veerev lumi
sa oled laulev laine mina vaht
sa oled valvamine mina uni
ma olen leek ja sina toitev tahm
tark vaikus oled mina kõmav kõne
hellus oled mina jõhker tuul
aegaajalt tulen ma ja haaran mõned
need viljadest mis puhkenud su puul.

kes sind on näinud, see on nii palju näind
vist õigem oleks öelda näinud kõik
kes sind sinus käinud see nii kaugel käinud
kui inimmõte üldse käia võib

sa tead mis loomulik on ja ei kaeba
sa oled tiib ja mina lend
sellel lakamatul sööstul läbi taeva
me sulgi tähtedekas on pudenend

Asjad lähevad ülesmäge ning küll kõik korda läheb, ma luban seda endale.
Käisin täna karkudega käbla, päääris valus ola. Aga kukkumise ajal oli mul käes kartulisalati pott, lahe ! Ise naersin, pärast tuli jalga valu . :D
Minu kõhutunne ütleb, et kohekohekohe varsti võetakse mu kips jalalt ära. Tavaliselt mu kõhutunded valetavad, aga seekord mitte. :)

ARMASTAN TEID !

naermine.

Hommik hakkas päikesepaisteliselt ja rahulikult. Ema, isa ja õde läksin Nõmmele kelgutama ning mina jäin koju lösutama. Praegu on kell kuus ning just käisid mulkülas Mart ja Dan ! Nalja sai, seda ei saa eitada. Pärast kui Dan ja Mart ära läksid ütles mu õde lause :'' ma nõuan et Mart ja Dan tulevad uuesti me juurde sest siis on palju pullim!'' Huvitav lause kusjuures, ei ole minu õe moodi ! Aga kahjuks pean tõdema, et ma pean minema kirjandeid tegema.
Minumeelest on naer kõige kiiremini tuju tõstev. Naer on kiiresti nakkav ning mina isiklikult vihkan oma naeru, sest see on ülikole ning mittetüdrukulik. Pigem nõid ise no. Näiteks see pilt, see tõstab ju tuju kuna on näha, et naerdakse südamest. Üliarmas

Okei, täna oli väga positiivne päev.

Kallistused !

Vastlapäev

- vot, valisin endale maja välja. Meie Helina ja Kerttuga [pinginaaber] lähme peale Gümnaasiumi lõpetamist
kuhugi eemale edasi õppima. Ma valisin meile juba maja välja, nad ei tea seda. Ning Helina ei tea, et Kerttu ka tuleb, aga küll ta lepib ! Igastahes, me räägime sel teemal veel, kullakesed !
'' Kui kõik Su ümber kõigus, pole miskit püsivat.'' - jah, ei ole midagi püsivat. Maapind nagu oleks kadunud ning toimuvad maavärinad isegi ilma maapinnata. Aga ma olen selles kindel, et leian kord maapinna üles.
Läksin Eesti Raadiosse - Eesti Raadio ajal tuli mõte teha homme bändiproovi. Põhjus on selles, et ma soovin niii väga bändiinimestega koos olla ning Jumalat ülistada nendega, nad on lihtsalt niiiiiii toredad ning väga kallid inimesed. Ning homme on vastlapäev ning tahaksin VÄGA kelgutama minna . Vaatan vahepeal üksinda kodus olles aknast välja, kuidas väiksed lapsed oma vanematega kelgutavad meie maja taga. IGA AASTA OLEN KÄINUD NÕMME MÄEL PIKA LIU LASKMAS - MUL ON KAHJU, VÄGA KAHJU, ET SEE AASTA ÄRA JÄÄB ! Mõtlesin, et tahaks sõpru sellel vabal päeval näha. Aga bändiproov jääb ära.
HEAD VASTLAPÄEVATEILE, KULLAKALLIKESED ! MINA VAATAN AKNAST, KUIDAS LASETE LIUGU!



NIIIIIIII LASTAKSE VASTLALIGU - HEAD VASTLAPÄEVA TEILE KULLAKESED !

Orust mäele!

''Orust mäele'' - väga hea teema noortekaks, ausalt. Erki jutlus läks väga hinge, ning lauldes ülistuseks oli selline õige feeling sees. Mõtlesin, et praegu olen ma oru sügaval põhjas, kuid ma hakkan vaikselt juba mäe poole minema. Vaikselt juba kõnnin rasketel ja konarlikel teel üles mäe poole, ning paistab päikesevalgus uuesti mu nöole nii, et rõõmukiired vuhavad lausa mu peale. See tunne on soe. Ja see on hea :)
Ega ajapikku peabki päike uuesti paistma hakkama, ning vaadake kõik ALATI päikese poole.
Igastahes ma olen väga kurnatud nende kahe päeva jooksul nüüd aga siia kirjutamiseks leian alati aega. Ma juba et peaaegu magan siin klaviatuuri peal aga ma ei tee sellest probleemi.
Mu õeraas tegi praegu luuletuse :

ÜKS KAKS VANA PAKS

ASTUS ÜLE TREPIKOJA

TREPIKOJAST TA

LEIDIS POJA

autor Elisabeth Värno

Jah, ütleme ausalt. Mul on ikka tohutult armas väike õeraas, kellest hoolin hiiiiiiiglama palju! Järgmisel pühapäeval läheb ta pühapäevakooli ning Elisabeth ise on väga põneval ! Lahe !

Praegu ma lähen magama kuna homme jälle väsitav koolipäev.

Armastan Teid tohutult.

''vaata ALATI päikese poole !''

''Ela oma järgmised 12 kuud nii, et võiksid aasta lõpus panna punkti asemel hüüumärgi!'' - no see aasta ei tule mittemingisugust hüüumärki, vaid pigem küsimärk. Ausalt, suur ja paks küsimärk.
Olin täna Kaljus ''Julge särada!'' liikumise koosolekul. Istusin ja vaatasin, et kui palju sõpru on mulle antud, ning kõik toetavad ja aitavad. Kuid ma vihkan seda, kuidas ma ise ei oska toeks olla, ning aidata. Kõik pakuvad abi, ning küsivad :''Vajad Sa abi?'', ''Ma aitan!'', '' Saad trepist üles?'' . Teate, ma niii hindan seda,aga tunnen end niiiii halvasti ning vihkan, et ma ei oska ennast väljendada KUI tänulik ma tõepoolest olen.
Täna vahepeal sai mul sellest suuurest rahvamassist kõrini ning mõtlesin, et lähen jalutama. Hakkasin siis Kalju uksest välja venima, kui Ave mu peatas ja küsis kuhu ma nüüd enda arust ilma jopeta lähen. Vastasin siis, et ma ei jõua praegu olla rahvamassi hulgas ning lähen jalutama. Ave vastas, et oota ma toon jope ning ma tulen Sinuga kaasa. Tuligi, see oli niii armas temast, et ta mu peatas ning tuli minuga kaasa - Aitäh Sulle ! Rääkisime siis igast asjadest, ning peatusime ühe teeraja lõpul. Päike paistis otse meie peale ning see oli niiiii mõnus. See oli nagu mingi rõõmupisik tuli mu juurde ning täitis mu südame rõõmuga. Ave ütles mulle siis :'' Tead, mis on mu 18-aasta tarkus? - Vaata ALATI päikese poole!'' Algul ma küll naersin hullult sellepeale, aga siis ma hakkasin mõtlema, KUI suur rõõm mul päikesepaiste juures tuli ning ma avastasin, et tõesti, vaata ALATI päikese poole ! Ave on nii-ii-iiiii tore ! Aitäh Sulle !
Mul on praegu selline tunne, et pool südamest on TOHUTU RÕÕM ning veerand on SUUR MURE ning teine veerand on lihtsalt tühi - niii tühi ! Ei oskagi kirjeldada. Tahaks et ma oleks kahe jalaga uuesti maapeal ning kõik läheks jälle ülesmäge.
Aga siiski - postiivne pool - mul on sõbrad, mul on toetavad vanemad ning mul on usk Jumalasse ning ma usaldan Jumalat ! Sõbrad - nii palju toetust ning ma tõesti vabandan oma vahepealsete tujude pärast - lihtsalt tuleb vahepeal mingi niii nukker tuju, et ma ei suuda seda varjata. Vabandust !
Mäletan, et rääkisin Kolgata talvelaagris ühe tüdrukuga ning ta küsis minu käest:'' Kas Sa usaldad ennast täiesti Jumala kätte ning kas Sa usaldad Jumalat KÕIGES ?'' Jäin mõtlema ning siis hakkas tal kiire kuhugi ning ütles:'' oota, ma käin korra ära, ma tulen kohe tagasi!'' Ei tulnud tagasi, ju tal tegemist oli, aga ma sain mõelda sellel ajal selle küsimuse üle ! Kuni eilseni mõtlesin, ning rongijaamas kui kõik nägid et rong tuleb ning said aru et IIRIS JÕUDIS TAGASI ning jooksid rongipeatuse poole. Jäin mina kaugemale ( ei saanud ju joosta ) ning sain aru, et jah, ma usaldan ennast Jumala kätte.
Sorri, et nii pikk postitus tuli, aga tahtsin nii paljust rääkida. Ma loodan, et keegi loeb mu postitusi, aga siiski kirjutan pigem enda pärast, et saaksin oma mõtted kirja panna !
Homme kirikus näeme mõndadega ning aitäh kõigile, et olete toeks olnud !

20.veebruar - Iirise kojutulek

Iirise kallistus - lõpuks ometi ! Niiiiiiiiii kaua olin oodanud. Kell oli 19.30, kui astusin auto uksest välja ning mõtlesin, et 19.35 jõuab Iiris ning ma saan teda lõpuks näha ja kallistada ! Ma olen kirjeldamatult õnnelik.
Ma olen õnnelik ka oma ema üle, kes ütles täna lause : ''see on Jumala ime!'' . Ma olin sõnatu, ta vist ise ei pannud tähele kui seda ütles ning ta ei näinud minu reaktsiooni, aga ma olin sõ-na-tu ! Ma olen õnnelik !
Aaaa, täna lugesin oma kolme nädala järeltööd kokku - 19 järeltööd-on vastus ! NICE !
Aga kui ka jään järgmisel veerandil veel asju järele tegema, mis siis ?! Elu läheb ikka edasi, ega see kõige lõpp pole ! Ja muide kehalise suhtes, ma hüppaks pigem kipsiga kitse, kui teeksin iga teema kohta referaadi( mida ma pean tegema) . Heh, nunnnuuu !
Täna tulin peale rongijaama koju, ning pikutasin diivanil. Minu taga oli mu telefon, see helises, ning ma keerasin NIII JÄRSULT oma pea selja taha telefoni poole, et kaelast käis mingi naks läbi, ning NIIII valus oli, et ma kraaksatasin nagu vares selle valu peale. Kael on valuuuuuus, aga pole hullu :D
Põhimõtteliselt ma peaksin vist magama minema, kuna homme on Kaljus hommikul varavaravara proov. Niiet


HEAD ÖÖD, MU KULLATÜKID !

19. veebruar

''Lahendused ja rääkimine, Sa loodad nende peale, ning loodad et valu kaob iseenesest.''
'' Valu suudab Sind kontrollida ning ta tuleb ette teatamata.''
'' Valu tuleb taluda, sellest ei saa kohe ruttu üle ja elu toob paratamatult seda veel juurde.''
- tõsi ta on. Tuleb juurde juurde ja juurde.
Kahte sorti valu - füüsiline ja vaimne. Minujaoks on vaimne hullem, füüsilisega saab veel üle, aga vaimne jääb kauakskauaks.
Täna öö oli kohutav - kohutavad unenäod unenägude otsa ning tappev kõhuvalu. Sain alles kella kuue paiku magama, ning koolist ma ei mõelnudki, kuna ma olin niiiiiiiiii väsinud. Täna tuli meelde, et veerandi lõpuni on peaaegu et kolm nädalat - aiiiiiii, ma olen jamas ! Aga küll ma hakkama saan, õpetajad on mõistvad.
Tulin just Kalju koorist, ning neil inimestel on ikka suurepärane võime inimest naerma panna, ning olla elurõõmus. Mäletan veel eelmist aastat umbes märts-aprill-mai aega. Ausalt öeldes olin ma kohutav isiksus, ülbust täis plika, kes enda arvates on maailmanaba ! Ning kui ma Kalju sattusin, olen hakanud inimesi rohkem kuulama ja aitama ! Ning ma olen üliõnnelik, et sattusin Kalju inimeste juurde - suurepärased !
Praegu ma ootan laupäeva ülekõige, et saaks jälle minna Kalju ja laulda koos - igatsen seda tohutult !
IIIIIRIS SAAAB KOJU - MA OLEN NIIIIII ÕNNELIK ! IGATSEN SIND, IIRIS !
Ilusaid unenägusid Teile - ma loodan endale sama, et ma ei piinleks jälle unenägude kallal.
Tsauuu !

18. veebruar - politseis käimine

''Kust te tulite?'' ''Kas turvavööd olid kinni?'' ''Kus keegi istus?'' '' Mida Sa mäletad?'' '' Ma näitan Sulle pilte..'' '' Kas Jürgen kaebas mingit väsimust või valu kehas enne sõitu?'' '' Mis kell hakkasite sõitma?'' ''Kuidas olid teeolud?'' ''Milline sõitja oli Jürgen?'' ''Kuidas Iirisel läheb?'' '' Kas jalaga läheb veel kaua?'' '' Miks Sa magama jäid autos?'' '' Mis te tegite nii hilja öösel, et Sa kella nelja paiku magama läksid?'' ''Kellega Sa laulu kirjutasid?'' '' Kas Jürgen kirjutas ka teiega laulu?'' '' Mis Sind peale pauku äratas?'' '' Kas Sa saad hakkama?'' - PALUUUUN, TULEB VEEL KÜSIMUSI - oli minu viimane küsimus mõttes uurijale.
Jah, täna oli huvitav päev. Hommikul kooli - loodus õpetuse tunni ajal helistab Mart, ning küsib kas ma tulen. Hakkasin siis mõtlema, et davai, käin ära. Jõudsime kohale, ning esimesena küsitleti mind. Küsimusi oli tohutult, aga eks see nii käib.
Teate, seal kabinetis oli hirmus istuda - mingi hirm, mis ei ole meeldiv, ning mis piinab Sind terve selle aja. Uurija teravad ja kindlad silmad olid kõige rohkem õudust tekitavamad.
Kuid nüüd on seal käidud, ning jutud ära räägitud.
Täna oli mul Avega tund - ning ta tegi mu tuju heaks, kuna ta seletab X'i leidmist niiii armsalt, umbes nii : '' Vaata, on kaks X, aga oioioiii nad on võrdusmärgist erineval pool, nad tahavad elada õnnelikult kogu elu lõpuni, nüüd tuleb nad kokku viia!!!!'' Sain siis X'id ühele poole võrdusmärgist, ning Ave lausub :'' JEEEE, nad on ühel pool, aga vaata, nende vahel on veel segav täht A, nüüd tuleb tema ära siit saada!'' Ning kui ma sain A sealt vahelt ära lausub Ave :'' TUBLI, NÜÜD NAD ELAVADKI ÕNNELIKULT KOGU ELU !'' Ning joonistas südame X'de juurde. Kui liiga segaseks jäi, räägin uuesti, kui vaja. Kuid see oli tohutult armas, ning aitäh Ave, et aitad mind - hindan seda tohutult !
Argghhhh, tohutult järeltöösid, ning järeleaitamisi - AIDAKEEEE ! Ainuke mõte on, et tulgu vaheaeg ja Kalju laager - ootan tohutult !
Märtsi algul on ka Elvas laager ning ma annaks kõik et sinna saada. Aga seekord pean oma tahtmise alla suruma- ma olen siiski kipsis ning ma ei või ! Kahju - niiii tahaks !
Aga ma nüüd õpin vene keelt ! DASVIDANJAA ! [ õigekirja eest ei vastuta ! ]

17.jaanuar

Hei ! Täna siis esimest korda kooli, suhteliselt huvitav ja väsitav.
KÕIKE juhtus - trepil astudes oli paar kohta, kus oleksin ümber kukkunud. Siis ajaloo tunni ajal suutis Mart helistada. Algas inimese õpetuse tund, helistas Paide politseist uurija, ning ma ütlesin, et helistage palun viie minuti pärast, ma küsin tunnist välja. Helistaski tagasi, aga mu telefoniaku sai poolekõne pealt tühjaks. TORE, EDUKAS TELEFONIKÕNE OLI !
Tulen koju, kodus on õde ja isa. Õde oli kukkunud, ning lonkab nüüd vasaku jalga ning ütleb, et on põlvel väga valus. Emme läheb temaga õhtul traumapunkti. edukas !
Praegu istun, ningmõtlen et IGA aasta on jaanuar ja veebruar ebaõnnestunud kuud. Eelmine aasta kutsuti jaanuaris õele kiirabi väga kõrge palaviku tõttu, ning 8. veebruaril sattus kasuisa haiglasse, kuna ta töö juures oli plahvatus. Iga jaanuar ja veebruar on imelikud !
Igastahes, ma pean nüüd väga õppima järeltöödeks, ning keskenduma õpingutele.
Tsauuu !

16. veebruar - emme sünnipäev

''muide, peale selle et Sa juba lombakas oled, ma ei taha et Sa päris lolliks jääd!'' - sellise vastuse sain arstilt täna hommikul kell 11.oo . Arst pani julmalt tõendi lauale ja ütles:'' HOMME KOOLI!'' . Ei ole võimalik, ma ei ole valmis ! Äkki kukun trepist alla või ei saa hakkama?! Kesteab, vaatab mis homne päev toob. Peale arsti käisin Eesti Raadios laulmas ja peale seda Kaljus laulmas.
Eesti Raadios kõik tulid ja kallistasid ning küsisid igast küsimusi, ütlesin kohe, et ei jõua rääkida avarii teemal, nad said aru.
Kalju koorist ei tahtnud pärast ära minnagi, niiiiiii tore oli kõiki näha. Eriti tänan Tiinat ja Lisannat - niii positiivsed ja armsad inimesed. Lisanna tõi proovi keskel mulle minu jope ja ütles :'' kuuule, pane selga, muidu hakkab külm !'' ÜLIARMAS . Ning Tiina ütles :''muidu oli mu päev hullult negatiivne ning paha, aga Sind nähes tegi päeva kohe rõõmsamaks!'' see oli ülilahe ja armas ! niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kallid inimesed.
Teate, mis ma täna öösel unes nägin. Minu unenägu oli AINULT oranži värvi, nagu AINULT oranži värvi. nunnu oli !
igastahes, head ööd !

15.veebruar

Tänane hommik oli täis kallistusi, ning andekspalumisi ja nuttu. Põhimõtteliselt käisin täna hommikul kirikus, astusin sisse kirikuuksest, ning Andrus tuli kohe pisarsilmi, kallistas ja ütles:''niii tore, et Sa siin oled !''. Pisar tuli silma, olin terve teenistuse Andruse juures, ning emme mu kõrval. Peale teenistus tuli Ulvi ning ütles :'' Jürgen ei tahtnud, päriselt!'' . Ma muidugi rahustasin ta maha, ning ütlesin , et Jürgen pole MITTEMILLESKI süüdi, ning Teie ei peaks ka ennast süüdi tundma. Nad on niiii tublid ja tugevad. PärastTetermannis nägin pisaraid teistelt, ning laususid, et Sa oled õnnesärgis sündinud ! Ei osanud midagi arvata. Võibolla tõesti.
Aga ma ütlen ausalt, Andrust ja Ulvit on kuidagi raske vaadata - sest see kaotus, mis neil on ! Ma tõesti tunnen kaasa !
Tahaksin ka mainida, kui kallis ja toetav on Helina ja Anete, kes suutsis mu täna tõeliselt naerma panna, ning huvitav jutt oli meil küll ! Armastan neid !
Tänane päev ON kordaläinud, sest ma käisin kirikus ja nägin inimesi, keda pole niii ammu näinud. Aitäh Teile, imeilusa päeva eest !

P.S : Vedasin Mardiga kihla, Mart kaotas !

Sõbrapäev

Jah, algus sellele päevale oli kohutav. Kuid me võtsime emmega aja maha, ning läksime Hesburgerisse. Rääkisime poolteist tundi juttu -maast, ilmast, lapsepõlvest, juhtumistest, koolist, emme muredest, minu muredest. Niiiiiiiii ammu pole saanud lihtsalt emmega kahekesi olla ja rääkida, mis südamel on - mõnus oli ! Siis läksime koju ja vaatasime filme, ning seriaale - seebikate üle naersime. Õhtul tuli Mart külla, ning naerda sai vägavägaväga palju, ning me olime mõlemad Iirise üle lihtsalt ÜLIÜLIÜLIÜLI ÕNNELIKUD ! Nüüd ma kuulan laulu Alexandra Burke- Hallelujah - mis on ülihea ! Ning kavatsen seda ka ise hakata harjutama.
Muide, eile oli 13 ja reede, ning tavaliselt on minu 13reeded olnud üliägedad ja tavalised - seekord oli vägaraske ja kohutav, aga see on möödas. :)
MA LÄHEN HOMME KOOS EMMEGA KIRIKUSSE JUMALATEENISTUSELE HOMMIKUL !
ONJU , TORE !?

13. veebruar

- ''ja ükspäev võib tunduda nii, et Sul ei ole enam sõnu mida öelda, ei ole lauseid millel oleks võlu, et aru saada...'' - ja see lause käib minu tänase päeva kokkuvõtteks.
Tänane päev oli lihtsalt nii kurnav ja raske. Mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Kuidas on mõnel nii raske iseloom, et ta oskab kõik Sinu vastu keerata? - Kuid inimene, kellest räägin, on mulle väga lähedane, ning samamoodi VÄGA tähtis. Vot sellises situatsioonis, et Sinu VÄGA lähedane inimene keerab Sinu vastu asjad, kuigi ta on Sulle nii oluline , et Sa ei oska vastu astuda- mida teha ? Jah, ma tean, et ta tahab mulle vaid head, aga praegu ei tulnud tal see hästi välja.
OK, küll see laabub - varsti, ma loodan.
Täna käisin ka koolis korraks sõbrapäeva puhul - kõik tulid ja kallistasid ja soovisid head paranemist ja olid naerulnägudega. SUUREPÄRANE VAATEPILT ! sõbrapäevad on toredad . :)
Küll kõik laabub ning passin ikka nelja seina vahel, tüütuks muutub !

Hei !
Täna on 12. veebruar, ning olen ainult igavlenud. Lugesin täna piiblit, ning mõtlesin kõige üle. Kui oled üksi on NIIII hea mõelda. Seda sain täna tunda, mõnus ! Üks asi juhtus veel täna - sain teada, et saan Iirist laupäeval näha - suurepärane ! Ma nii igatsen teda, ning tahaks VÄGA näha ! Ning üks asi juhtus veel - leidsin oma kallid raviprillid ülesse, mis olid juba kuu aega kadunud. Pidin juba leppima, et ostan uued, aga ei, pole vaja. Prillid lebotasid arvutilaua all ! : )
Paha on see, et täna hakkas kõht valutama hirmsasti. Ma ei tea, võibolla liigsest kõndimisest, ning kui ma karkudele toetun on see kõhule nagu kõhulihasteharjutus, ning see võibolla ärritab kõhtu. Ei tea, aga valutab.
Egas mul polegi midagi uut ja põnevat rääkida - olen oma emale siiralt tänulik ja isegi õega saan praegu hästi läbi !
IIRIST TAHAN NÄHAAA -laupäev !

Siin ma olen

Jah, siin ma olen. Segaduses ja küsimusteringis. Lõpuks tegin ka endale blogi, et saaksin oma mõtted panna kirja. Pigem panen mõtted kirja enda pärast, sest mul hakkab siis kergem.
Täna on 11. veebruar, ning mul on raske olla. Nii vaimselt kui füüsiliselt. Füüsiliselt on kips raske, muidugi mõista, ning vaimselt on kohutav.
Unenäod, meeldetulemised, kiusatused minna internetti ja lugeda kommentaare avarii kohta, segaduses - kõik ühte patta ! Kohutav. Kõik juhtus nii kähku. Ärkamine autos, teistel turvavööd lahti et nad saaksid autost välja seejärel endal turvavöö lahti. Lamasin lumel, ning mu kõrvale asetati Liis ning peaaegu oleks üks veok mind alla ajanud, kui ta meist mööda sõitis, rohkem ma ei mäleta. Siis järsult olin ma haiglas, tehti kohutavat valu ja siis olin palatis voolikute küljes. Midagi ei saanud aru, kõik oli segane, kohutav jala-, kõhu- ja kaelavalu.
Haiglas olemine oli üldse üks segaduste aeg. Ausalt öeldes, olid külastusajad kõige toredamad. Lihtsalt kõik tulid ja soovisid head paranemist, ning olid toeks. Aitäh Teile !
Kõige meeldejäävam meenutus haiglast oli see, kui Mart põgenes teisest haiglast et mind külastama tulla - haigla riietes. Üliarmas oli temast, päriselt.
Nüüd olen teist päeva kodus - paranen, ning venin karkudega ringi. Kas Te kujutate ette, kui tänulik ma oma emale olen - ta aitab, lohutab ning ma saan talle kõigest rääkida. Mu ema sai rohkem kristusest teada, kuna vestles Erki Tammega. Ning ma olen siiralt õnnelik, et ta arvab Kalju inimestest niivõrd head, ning ei süüdista mittekedagi õnnetuses. Ma armastan oma ema väga, ning ma püüan temaga rohkem aega veeta. Esimene lause, mis emme mulle ütles, kui oma tuppa jõudsin oli :'' Kullake, küll Sul oli pikk laager. '' Jah ,oli !
Mul on vahepeal selline tunne, et ma oleks nagu katki löödud, purustatud. Täpselt selline tunne on et naeratad kõigile, oled rõõmupall. Sisemiselt on Sul kohutavalt raske, ning nutad. See on nii kurnav ning raske. Tahaksin rääkida kellegagi tundide viisi, niimoodi et mõlemal kuhugile kiiret pole ning ainult räägiks. Ainult räägiks. Kõik räägiksin ära, sest palju on südamel.
Tahaksin ka suuur tänu öelda Danile ja Mardile, nad suutsid mind naerma panna haiglas ning olid VÄGA palju toeks, ning ma saan nendega alati rääkida, kui vaja. Aitäh, Dan, piibli eest haiglas, ning muusika eest. Aitäh Teile !
Aga hästi tore on see, et olen jätnud inimesele hästi rõõmsa ja rõõmupalli muljeid, ning kõik on suures üllatuses, et olen sellest niii kiiresti üle saanud. Mul on heameel kuulda, et pole inimestele jätnud täielikus masenduses olevat inimest ning suudan ikka naeratada.
Kuid see kaotus - ma kaotasin oma Päiksekiiire !Ma lihtsalt ei suuda seda seletada, mis valu see on ! Jään igatsema Sind, mu Päikesekiireke. Liis, mu Päikesekiir, kelle Rõõmupall ma nüüd olen ??? Me kohtume, kullake.
Jah, siin ma olen - kodus ja paranen.