Saturday, November 20, 2010

believe !

Elus on päris palju toimunud peale seda kui siia blogisse viimati kirjutasin ( 2-3 kuud tagasi?).
Olen saanud Jumalalt nii tugevat kinnitust ja ''üles ärkamist'', millest ma puudust tundsin.
Ma ei eita, et olnud ka halvemaid aegu ning langemisi. Kuid mis ütleb Psalm 145:14 ?
''Issand toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajunud''
päris julgustav, heh?
Peale vapustavat reisi Inglismaale( sellest räägin teile mõnikord pikemalt eraldi blogipostituses) hakkasin mõtlema ka selle peale, et MIKS MA TIKSUN NIISAMA SIIN ILMAS RINGI? Miks ma raiskan oma elu mingite mõtetute asjade peale? Tahaksin oma elu ju ometigi täisväärtuslikult elada ... sellega midagi peale hakata. Muidugi ma olen leidnud oma elu eesmärgi ja tahte, kuid KUIDAS seda teostada ja KUS täpsemalt? palju küsimusi, mis otsivad vastuseid ...
.. mis viib mu järgmise mõtteni. Naljakas, et inimesed on niiiii kannatamatud. Meie, kristlastena, peame eriti kannatlikud olema Jumala palvevastuste suhtes. Mul see kannatus puudub, ma tahaksin kohe vastust ja seda täitma siis hakata - See on valdkond, mida ma praegu kujundan oma elus.
Eks me kõigil on elus valdkondi, mida peame muutma/ mida tahame muuta.

üldiselt, olen ma nii õnnelik ja õnnistatud inimene, et ma olen vahepeal solvunud enda peale, et ma seda ei väärtusta. Mul on ju kõik olemas ja kõik on perfect !! kuid .. inimesed tihtipeale unustavad selle ning on õnnetud ja vihased selle pärast, mida neil ei ole.

Jõulutunne tekkis täna, kui ema tuli kahe šokolaadikalendriga koduuksest sisse .. mandariini, glögi ja lumi .. nice vä?

ma igastahes armastan teid väga,
ning loodan, et ei unusta oma blogi 3 kuuks enam ( siku tuletab meelde küll!)

teie jannu!


Thursday, August 19, 2010

rõõmuhetked








- nii tore on veeta õhtupoolik väikse vennaga.

Sunday, August 1, 2010

aga...

kurbus_v.jpg

vahel võib lubada endale kurbi õhtuid. mõni päev on ju selline, et tulevad meelde need kõige kurvemad hetked ja ajad. paratamatult tuli mul meelde õnnetus ning ma mõtlesin sellele. Mis siin ikka mõelda? aga ikka mõtled ja mõtled ja mõtled. tuletad meelde, tulevad veel asjad meelde, siis mõtled nende inimeste peale, nende peale, kes siit lahkusid. nad on paremas kohas, kus meie, kuid meil on nii raske neist lahti öelda. võimis?
siis tuli mul meelde need kuu aega haiglas. tulid meelde need laulud, mis ma kuulasin haiglas olles. tead, mis veel tuli meelde? seinakell. haigla seinakellal oli mingi eriline tiksumine, mis mulle prageu meelde tuli. ta oli erinev kõigist teistest kelladest, mida ma tean. külastusaeg oli vajalik, et inimestega suhelda ja veidi naerdagi. ratastooliralli oli ka üks lemmikutest. ausalt, minujaoks oleks see toimunud just nagu 2 nädalat tagasi ...
... aga aeg on möödas. aasta, 6 kuud ja veidi peale. olgem ausad, kes siis ei igatseks Liisut ja Jürgenit taga, eks me kõik igatseme. praegu ma võin vaadata küll neid pilte ja videoid jürgenist ja liisist.ma võin kuulata neid laule, mis haiglas, kuid ega see siis neid tagasi ei too. tegelikult see toob mulle väikese naeratuse ka suule, kui ma nende pilte näen, nad tegid meile ju niipalju head ! ma igatsen neid väga kuid neil on hea.
veidi kurbuses soovib teile parimat..
teie jannu!

Sunday, July 18, 2010

GOSPEL, SÕBRAD, GOSPEL !!! ... leidsin oma muusika

Thursday, July 1, 2010

jalgratas


Istun oma voodil, toas on pime ja paar küünlaleeki sillerdavad mu laual. Mu kõrval mängib plaadimängija plaadiga ''Õnneleid'' Maian Kärmase poolt. See on lihtsalt nii hea- see kõik on hea. Kuigi minu meeleolu ei ole praegu eriti laes kinni, siis ma tänan Loojat praegu selle hetke eest siin. See hetk on vajalik iseendale. Võtsin just lahti oma lauasahtli, kus sees on nostalgilised kaardid, meened ja kirjad. Öeldakse küll, et sellised asjad ( kirjad, meened, kaardid) on nendele, kes ei oska mäletada. Mina oska mäletada, aga nii tore on vahepeal need kaardid kätte võtta ja imetleda.
Ostsin täna uue kaelakee, mida ma alles praegu lähemalt uurima hakkasin. See on selline väike jalgratas, mis näib üsna vanaaegne ratas. Praegu seda lähemalt vaadates, tuleb meelde taaskord see esimene kord, kui ma ilma abiratasteta jalgrattaga sõitma õppisin. See on mul praegu meeletult selgelt meeles. Alguses võttis mu lemmikonu Rainer ainult ühe abiratta ära, seejärel teise.
Tema tegeles minuga suviti väga palju ja tema oli see, kes nägi esimest korda, kuidas ma oma esimesed abiratasteta jalgaratta sõidud tegin. Ma tean, et onu ei loe mu blogi, kuid ma tänan teda siiski siiralt selle aja eest, mis ta mulle andis, kui teda vajasin. Tema teadis alati, kus mingi plaaster või rohi asus, kui olin taaskord endal põlve veriseks kukkunud. Tema puhkus peale ja ütles, et ma võtan kogu selle valu endale. armastan Sind!

lõpetuseks:
''kui sind häirib teiste lähedus, siis ei tähenda see veel seda, et sa ei vaja teisi.''

Monday, June 28, 2010

lapsepõlv

Janet, Kadi, Liisa
Liisa ja Martin
maaaaa eluuu!
nii hakkas meie teekond Tarburgerisse!
meie hollywood!
varjud
Käisin vanaema juures külas. Vanaema maja on suur ja kollast värvi, näeb üsna vana juba välja. Veetsin seal palju aega oma lapsepõlves. See ongi see koht, kus mu tavaliselt lapsepõlv meelde tuleb. Ikka ja jälle lähen sinna ja meenutan seda aega. Seekord käisin seal vanas majas vanaema juures Liisa ( 17aastat vana), Martiniga ( 16 aastat vana) ja liisa sõbranna Kadiga. Nad on minu esimesed mängukaaslased ehk siis sugulased(v.a. Kadi), nimelt täditütar ja tädipoeg. Istusime õue peal ja mõtlesime, et lähme jalutame vanasse kohvikusse, nimega Tarburger ! Kõndisime sinna ja rääkisime ikka, et mis 10 aastat tagasi me tegime ja kuidas seal Tarburgeris meie lemmikburgereid müüdi. Tarburgeri kõrval on meeletult suur mägi, mida me kutsume HOLLYWOOD'iks. Tegime sealgi palju pilte ja tundsime end jälle kui seitsme-, kuue- ja viieaastased lapsed, kes iga suvi vähemalt kaks kuud vanaema juures veetsid. Nii hea oli aega veeta inimestega, kellega oled koos üles kasvanud.Tegime ka palju pilte, panin mõned pildid ka siia blogisse üles.

mõnus


Salemi laager.
Salemi laager on selline laager, mis tõmbab mul elu taas käima ja paneb mõtlema asjade üle rohkem, kui tegin seda varem. Ma armastan seda osadust teistega ja seda koosveedetud aega Jumalaga. Minujaoks oli see laager taaskord nagu kannapööre.
Mis on me takistused täna?
Mis on minu olukorrad olnud, kus olen pidanud põgenema?
Kes on need inimesed, kelle eest olen pidanud põgenema?
Kas ma suudan teist inimest piisavalt asetada endast kõrgemale?
''Stop the world and look up to heaven''
Mis emotsioonid me võtame kaasa peale seda laagrit?

See laager taaskord näitas mulle, et ma pean oma elu muutma. Pean lahti laskma minevikust ning alustama uue teemaga ja selleks on ...''Start the world''. Meil kõigil on ainult üks võimalus siin elada ja kasutagem seda ühte korda kogemusterikkalt.
''Kui me läheme tagasi oma kodudesse peale laagrit, siis võtame kaasa selle mõttetera:
Elu usklikuna pole kerge, aga see on parim elu. Jeesus ütles, et ma annan teile parima elu aga see pole alati kerge, tuleb ka raskusi. Jeesus ütles veel, et ma annan teile elu, mis on väär elamist. Ainult suhe Jumalaga määrab elu peale surma. Pane oma maailm käima, aga pane see käima teistmoodi, kui see oli neli päeva tagasi, enne laagrit!''
Minu suvi hakkas selle laagriga ja praegu ... ma naudin seda suve täisväärtuslikult !

Friday, June 18, 2010

suvi


Taas informeerin teid oma eluga.
Teate, täna tundsin, et suvi on jõudnud kohale. Ostsin turult maasikaid, tulin koju ning panin ilusti taldrikule ja praegu maiustan neid. ( 24.90.- kg ). Olin hiljuti ka vanaema juures kolm päeva ning seal tundsin, et on mingit-sorti vabadus ja saab teha, mida hing ihaldab. hea tunne, võimis?
Sai vanaemaga aega veeta ja lapsepõlve meenutada, nii minu kui tema lapsepõlve ( imelik sõna, see 'lapsepõlv').
vanaema jutustab:
o''Nii tore oli, kui sa olid 5-aastane, panid gaasimaski pähe ja musta ürbi selga, ning läksid onu juurde ja ehmatasid nii, et tal tuli peaaegu piss püksi'' .
''Nii tore oli, kui Sa kunagi kesktalvel õues mängides mõtlesid, et sead ja kanad tahavad ka värsket õhku, ning lasid kõik lahti nende puuridest. Samal ajal kui sead ja kanad talvel õuel jooksid, plaksutasid sina rõõmsalt käsi ja ütlesid:''nii tore!'' ''
Samal ajal, kui vanaema neid mulle jutustas, tuli mul näole naeratus, sest mingit moodi ma igatsen seda aega, kus sinu eest otsustati ja ise ei pidanud muretsema. Nüüd on kool, kohustused ja hakkad iseseisvaks muutuma. hirmutav on see iseseisvus 15-aastasele. Kuid samas, mulle meeldib see.
paar ebaolulist fakti:
1) leidsin vanaema juurest imeilusad muhu sussid, mille tegi minu vanavanaema. oh, kuidas ma armusin nendesse.
2) mu juuksed on juba täitsa pikad, ausalt ka.

Omalt poolt soovin seda,et te naudiksite seda suve kogu oma südamest ja veetke palju aega sõpradega, kuid eelkõige Jumalaga !
armastan kõiki siit tallinnas maasikate kõrvalt.

Sunday, May 30, 2010

aeg ajalt

Pole ammu kuulnud minust, võimis? Tegelikult olen ma kirjutanud päris palju blogipostitusi enda jaoks valmis, kuid ei ole neid avaldanud. Kunagi öeldi mulle :'' Janet, Sa kirjutad küll palju mõttega teistsuguseid asju, kuid Sa ei kirjuta, kuidas Sul läheb ja millega Sa tegelenud oled.''

.. Mul läheb hästi, isegi väga hästi. Kuna kool on läbi, päike enamasti paistab ja linnud laulavad, siis on mul tuju koguaeg rõõmsameelne ja naeratav. Palju on juhtunud praegu selle aja jooksul, mil ma blogisse kirjutanud pole. Kõige parem ja meeliülendavam sündmus oli mu ristimine. See oli nii võima tunne, pärast inimesed tulid.. kallistasid, sosistasid kõrva ''tubli otsus, kullake!'' ja naeratasid, mõni tuli mu juurde- pisar voolamas. See oli siiani minu kõige parem päev üldse, sest see tähendas, et olen uuesti sündinud ehk siis : tere, ma olen Janet ja olen 27 päeva vana :)
Teate, mulle ei ole tähtis võit ja ma ei osale üritusel selle eesmärgina, et ma kindlasti võitma pean ! Kuid samas ... kui Sa midagi või mingi konkurssi võidad, tuleb selle üle õnnelik olla. Nii ma siis olingi 28 aprill rõõmus. Nimel sain ma tiitli ''Mustamäe Laululind 2010'' omanikuks. Võit pole tähtis, kuid kui selle võidu saavutad- tuleb selle üle õnnelik olla !
Viimasel olen oma perega rohkelt aega veetnud. See täiega meeldib mulle, eriti näha oma ema rahvatantsus jalga keerutamas, venda tukka viskamas, isa filosoofilist ja huvitavat juttu rääkimas, Kairi rääkimas oma uuest töökohtast, väikest õde palvetamas, kasuisa rääkimast autodest ja papagoisid oma sidinaga mind hulluks ajamas.
Teate, ma tunnen, et mul on kõik vajalik olemas.
Mul on Jumal, mul on sõbrad, mul on enda oma laura, mul on perekond, mul on kodu, mul on kodu nr.2 , mul on roosa termostass ja ma olen armastatud.

1) ''This is Your song''- Ronan Keating
2) leidsin üles oma lapsepõlve lemmikmängulooma, nimeks on tal Pätu.
3) püüdsin Helari ja Mare pulmas pruudikimbu kinni, oh mind !
4) vanaema juurest leidsin minu vanavanaema tehtud Muhu sussid- nendesse ma armusin!

lõpetuseks :
''teistest esinejatest tõusis esile hoopis teise kandi pealt esile Toomas Vavilov (klarnet): vaimustava dünaamikaga, kujutluste piiril piano'st sügava sensuaalse forte'ni, vapustava toonivaldamisega. Tema kui interpreedi tugevus ilmneb just romantilisemate kujundite loomises ja Sumera teos ''Senza Metrom'' andis talle võrratud trumbid kätte''
- oh, kui võrratu isa mul on, keda ma imetlen !

Nagu te saate lugeda, läheb mul VÄGA hästi ning olen väga õnnelik, et suvi ometi pärale jõudis. Ma tänan kõiki, kes on minuga need tähtsad ajad ja sündmused olnud. Ma armastan kõiki, kuid eelkõige armastan ma oma Jumalat !

Thursday, April 22, 2010

my grandpa


Nägin üleeile öösel unes oma vanaisa, keda olen näinud ainult piltidelt ja kuulnud temast oma emalt. Ta lehvitas mulle ja lausus, et Sinu naeratus jääb meelde. Seejärel saatis õhusuudluse ja seejärel kostis imelik hääl ja ärkasin ehmatusega üles. Pärast üles ärkamist vaatasin kella, naeratasin, vaatasin aknast välja puid ja laususin :''Igatsen Sind ka, vanaisa. armastan sind!''
Tundsin pisarat põsel voolamas.
Vanaisa tahab mäletada vaid mu naeratust ja see tõestas mulle, et ma pean seda tihemini tegema, sest mu vanaisa tahab näha vaid naeratust. *naeratus*


Sunday, April 4, 2010

WWJD?



Tihti olen mõelnud, et kuidas ma kõik selle ära olen teeninud? Mul on kõik olemas . . .
mind armastatakse, mul on sõbrad, kes hoiavad mind väga, mul on kodu, kuhu igal õhtul minna, mind võetakse Tartus ka kui perekonnana juba, mul on söök laual, on olemas haridus, riidekapp riideid täis. Mul on olemas kõik, mida näiteks üks Aafrika lapse hing ihaldada ei oskagi. See paneb mõtlema järgmisele asjale: miks meil, õnnelikel inimestel, on nii palju uhkust ja üleolevust, et me ei raatsi rahaliselt aidata meist nõrgemaid. Kui me näeme heategevus korjanduskarpi ja meil on rahakott pungil raha, siis ma arvan, et enamus meist mõtleb seda heategevuskarpi vaadates, et äkki saab näiteks selle 200.- eest endale Vero Modast ilusa ja moodsa pluusi ? Olen kindel, et paljudel on just selline üleolev mõtlemine.
Igakord kui minust korjanduskarp mööda läheb, ma mõtlen ka nii, ma ei ole teistest erinev. Kuid just viimasel ajal, ma olen hakanud vähem väärtustama materjaalseid asju. Mul ju ei ole vaja riideid, nagu ma eelnevalt mainisin, on mul riidekapp riideid täis. Mul ei ole vaja uut iPodi, kuna vana iPodi väljenägemine pole nii moodne kui teistel. Kuid milleks? Milleks on vaja meil olla kitsid? Ma lihtsalt õhutan teid jagama seda, mis teil on võimalik teistele jagada.
Ma arvan, et kui kellegil on dilemma, kas aidata kirikut rahaliselt, kui korjanduskarp mööda läheb, või pigem osta endale uue pluusi mingist moodsast poest, siis küsige. . .
mida teeks Jumal Sinu asemel? Mida teeks Jumal teie asemel? Mida teeks Jumal teie asemel?

Ikka armastades,
Janet

Monday, March 22, 2010

uur


Vanaema kinkis mulle südamekujulise kaelakee, mille sees on kell. Ta lausus, et kui mind enam kord ei ole, siis see tuletab meelde meie tegemisi, mälestusi ja seda, kuidas me koos oleme üles kasvanud. oh kuidas ma Sind, vanaema, armastan!


viimased kaks postitust on mul vanavanematest, aga see ju ei seganud teid ?

Wednesday, March 17, 2010

Panen ühe video ülesse, mis juhtus nimelt täna(kolmapäeva) õhtul:


video

Tuesday, March 9, 2010

Olen õnnelik, sest mul on Jumal. Olen õnnelik, sest mul on sõbrad. Olen õnnelik, sest mul on perekond. Olen õnnelik, sest mul on alati kiirklahvil telefonis helistada kellegile, kellega juttu ajada teel koju. Olen õnnelik, sest mul on soe kodu. Olen õnnelik, sest ma olen armastatud. Olen õnnelik, sest mul on Tartu ja seal olevad fantastilised sõbrad.Olen õnnelik, sest mul on sõbrad, kellega oma muusikat jagada. Ma olen õnnelik, sest mul on piibel lauanurgal. Olen õnnelik, sest mul on fantastilised kogudusekaaslased. Olen õnnelik, sest mul on võimalus tantsimiseks, laulmiseks ja pilli mängimiseks. Olen õnnelik, sest vanemad on valdavalt mu üle õnnelikud. Olen õnnelik, sest mul on koht kust haridust saada. Olen õnnelik, sest olen mõne aasta olnud ühe inimese A&O. Olen õnnelik, sest saan evangeeliumi jagada. Olen õnnelik, sest mul on võimalus reisimiseks. Olen õnnelik, sest ma saan kuulata Meego fantastilisi jutlusi. Olen õnnelik, sest kõik on olemas.

Mul on nii armas emme ja õde. Ning vahepeal on mu emmel hesburgeri talonge valides niii lõbus!


teate, MA OLEN ÕNNELIK!



video

Tuesday, February 23, 2010

unistused


Edu on see, kui ärkad hommikul üles ja Sa oled täis indu ja rõõmu tegemast seda, mida pead tegema. Edu tähendab armastust, rõõmu ja pühendumist. Edu on see, kui tuled õhtul koju ja tahad teha veel edasi seda, millega tegelesid päeval ning ei ole väsinud oma kohustusest. Kui Sa teed midagi ja Sa tunned end mugavalt seda tehes, siis on ju tunne, et seda peabki tegema. Minul ei ole seda tunnet hommikul ärgates, et seda ma ju tahangi teha - koolipinki nühkida ja matemaatikavalemeid pähe taguda. Ütlen otse- tahan muusikalikooli.
Esimene tund kestab 2-3 tundi ja selleks oleks tantsimine ning õpiksime seal panema kogu fiilingut tantsule. Lõunane tund on teatrikallak n.ö. eneseväljendus. Päeva lõpuks, kuni hääl juba lahti on, võib alata laulmisega. Sellise kooli päarst ärkaksin igapäev kasvõi koidikul ning alustaksin harjutamisega. Kindlasti tuleks ka palju pakkumisi sealjuures ka muusikaalal. Unistus, mis võiks täituda peale gümnaasiumi välismaale minekuga ehk mitte seal koolipinki nühkida vaid muusikalnäitlemist õppida. aga miks mitte täita oma unistus?

Tuesday, February 16, 2010

ema


Sa oled olnud minuga algusest peale. Sa läksid minuga mänguväljakule, vaatasid kui ma liugu lasin ja puhkusid peale mu põlvele, kui kukkusin. Sa tegid musi mu sõrmele, kui herilane mind nõelas. Sa lugesid mulle "Pöial-Liisit", kui õhtuti magama läksime. Ma jooksin öösiti Sinu juurde, kui nägin halba unenägu. Sa kannatasid ära olukorrad, kui poes jonnisin tühise kommikarbi pärast. Me oleme näinud mõlemad vaesust ja viletsust, kuid me oleme olnud vastupidavad. Me teame mõlemad, mis tähendab pürgimist võimatu poole. Sa korrutad minule ja mu õele, et oleme ta kalleim vara. Sina oled meile ka, emme. Sa isegi joonistasid mulle muinasjututegelasi, kuid samal ajal korrutades, et Sa ei oska ju tegelt joonistada. Sa isegi rõõmustad minu üle siis, kui ma ütlen Sulle, et ma ei pruugi klassi lõpetada ja ütled lohutaval häälel, et pole hullu, Sa oled niigi tugev. Sa istusid minu kõrval haiglas, kui lamasin liikumatult voodis ja ei reageerinud Sinu sõnadele. Istusid mu juures, hoidsid mu kätt ja kuulasid arsti mitte lootusrikkaid sõnu. Sa tead alati mis minule kõige parem on ning aina korrutad õigeid sõnu, ise asi on, kas ma Sind ka alati kuulan. Igal hommikul Sa oled esimene, kes üles ärkab ja hoolitseb selle eest, et hommikul oleks kõigil kõhud täis ja rõõmus meel. Sa oled ometigi minu ainuke emme, kes oskab täpselt õigel ajal, õiges kohas olla. Ma olen Sinu tütar, kes ütleb päev varem, et ta läheb laagrisse. Sa oled pidanud vaikselt kurvastama, kui ma suvel ainult mööda eestit seiklen ringi ja kodus ei püsi.
Sa ütlesid mulle lause: '' Ma tean, et seal Kõrgemal on keegi, kes meist hoolib, ilma Temata poleks mul teid, mu tütred!'' - seda lauset mul oligi vaja ükskord!
Sa oled kõige kallim inimene siin ilmas, ning ma püüan olla kõige parem Sinu jaoks!

- Palju õnne, emme!

Tuesday, February 2, 2010

jooksev loll


elu on nagu karp šokolaadikomme. Kord võtad pahamaitselise šokolaadikommi, siis tundub kogu elu mõruda ja kibedana. Järgmine kord võtad hea kirsitäidisega šokolaadikommi, on elu nii ilus ja lilleline. Kui minul midagi viltu veab ja ei lähe hästi, siis meeldib Mardile öelda, et elu on kui lill aga su lill söödi just ära. . .
Mul lihtsalt ei ole enam mõtteid, mida siia kirjutada. Kunagi ma kirjutasin iga päev ja ainult sellest, mis päeval tegi. Ma otsustasin seda muuta, ma tahan mõtteid jagada, mitte jagada seda, mis päeval tegin. aga praegu. . . mõtteid pole!
Olen viimasel ajal suhelnud vaid valitud inimestega. kellega ma tunnen, et nii peabki. kõik südamelt ära rääkima. Kuna mulle on viimasel ajal öeldud, et olen õel ja ülbe inimene, siis see on võtnud igasuguse avatud inimese tunde ära. Nii ma siis räägingi hästi tagasihoidlikult ja tasakesti. nii ongi parem.
. . . kuid look at the bright side of my life. mul on Jumal. mul on siiski sõbrad. mul on perekord. ja mul on armastust! - bright side!
p.s: i always love you( kes teab, see teab)
armastusega, janet

Saturday, January 2, 2010

tartu


Siis kui kell lõi 00:00, uuele aastale- oli mul uue, puhta ja valge lehe tunne. Nagu oleks oma eluraamatus pöörand uue lehe, kuhu hakkan kirjutama uusi ja huvitavaid fakte oma elust. See oli väga julgustav, sest igakord tuleb kuskilt alustada uuesti. Minul oleks praegugi aeg kõik seljataha jätta ja lihtsalt alustada kõigega uuesti.

Praegu istun ma suurel ja rohelisel diivanil ning toetan moraalselt Laura & Jakobi õppimist. Jakob on anatoomiamaailmas- edu, kulla sõber! Ma praegu mõtlen, et see on nii hea, et saab lihtsalt puhata kõigest, ei pea vaheajal mida õppima ega korraldama. Kuid Jakob ütles lohutuseks, et see on veel kõik Sul ees. Yeah!

Igastahes, ma ihtsalt pean mainima, et kõik on korras. Alati on nii, et mingi väike detail häirib või ei ole korras, aga praegu . . . kõik on parimas korras.