ema

Sa oled olnud minuga algusest peale. Sa läksid minuga mänguväljakule, vaatasid kui ma liugu lasin ja puhkusid peale mu põlvele, kui kukkusin. Sa tegid musi mu sõrmele, kui herilane mind nõelas. Sa lugesid mulle "Pöial-Liisit", kui õhtuti magama läksime. Ma jooksin öösiti Sinu juurde, kui nägin halba unenägu. Sa kannatasid ära olukorrad, kui poes jonnisin tühise kommikarbi pärast. Me oleme näinud mõlemad vaesust ja viletsust, kuid me oleme olnud vastupidavad. Me teame mõlemad, mis tähendab pürgimist võimatu poole. Sa korrutad minule ja mu õele, et oleme ta kalleim vara. Sina oled meile ka, emme. Sa isegi joonistasid mulle muinasjututegelasi, kuid samal ajal korrutades, et Sa ei oska ju tegelt joonistada. Sa isegi rõõmustad minu üle siis, kui ma ütlen Sulle, et ma ei pruugi klassi lõpetada ja ütled lohutaval häälel, et pole hullu, Sa oled niigi tugev. Sa istusid minu kõrval haiglas, kui lamasin liikumatult voodis ja ei reageerinud Sinu sõnadele. Istusid mu juures, hoidsid mu kätt ja kuulasid arsti mitte lootusrikkaid sõnu. Sa tead alati mis minule kõige parem on ning aina korrutad õigeid sõnu, ise asi on, kas ma Sind ka alati kuulan. Igal hommikul Sa oled esimene, kes üles ärkab ja hoolitseb selle eest, et hommikul oleks kõigil kõhud täis ja rõõmus meel. Sa oled ometigi minu ainuke emme, kes oskab täpselt õigel ajal, õiges kohas olla. Ma olen Sinu tütar, kes ütleb päev varem, et ta läheb laagrisse. Sa oled pidanud vaikselt kurvastama, kui ma suvel ainult mööda eestit seiklen ringi ja kodus ei püsi.

Sa ütlesid mulle lause: '' Ma tean, et seal Kõrgemal on keegi, kes meist hoolib, ilma Temata poleks mul teid, mu tütred!'' - seda lauset mul oligi vaja ükskord!

Sa oled kõige kallim inimene siin ilmas, ning ma püüan olla kõige parem Sinu jaoks!

- Palju õnne, emme!