Sunday, August 1, 2010

aga...

kurbus_v.jpg

vahel võib lubada endale kurbi õhtuid. mõni päev on ju selline, et tulevad meelde need kõige kurvemad hetked ja ajad. paratamatult tuli mul meelde õnnetus ning ma mõtlesin sellele. Mis siin ikka mõelda? aga ikka mõtled ja mõtled ja mõtled. tuletad meelde, tulevad veel asjad meelde, siis mõtled nende inimeste peale, nende peale, kes siit lahkusid. nad on paremas kohas, kus meie, kuid meil on nii raske neist lahti öelda. võimis?
siis tuli mul meelde need kuu aega haiglas. tulid meelde need laulud, mis ma kuulasin haiglas olles. tead, mis veel tuli meelde? seinakell. haigla seinakellal oli mingi eriline tiksumine, mis mulle prageu meelde tuli. ta oli erinev kõigist teistest kelladest, mida ma tean. külastusaeg oli vajalik, et inimestega suhelda ja veidi naerdagi. ratastooliralli oli ka üks lemmikutest. ausalt, minujaoks oleks see toimunud just nagu 2 nädalat tagasi ...
... aga aeg on möödas. aasta, 6 kuud ja veidi peale. olgem ausad, kes siis ei igatseks Liisut ja Jürgenit taga, eks me kõik igatseme. praegu ma võin vaadata küll neid pilte ja videoid jürgenist ja liisist.ma võin kuulata neid laule, mis haiglas, kuid ega see siis neid tagasi ei too. tegelikult see toob mulle väikese naeratuse ka suule, kui ma nende pilte näen, nad tegid meile ju niipalju head ! ma igatsen neid väga kuid neil on hea.
veidi kurbuses soovib teile parimat..
teie jannu!

1 comment:

  1. mul tuleb ka naeratus suule, kui neile mõtlen:)

    ReplyDelete