Thursday, July 1, 2010

jalgratas


Istun oma voodil, toas on pime ja paar küünlaleeki sillerdavad mu laual. Mu kõrval mängib plaadimängija plaadiga ''Õnneleid'' Maian Kärmase poolt. See on lihtsalt nii hea- see kõik on hea. Kuigi minu meeleolu ei ole praegu eriti laes kinni, siis ma tänan Loojat praegu selle hetke eest siin. See hetk on vajalik iseendale. Võtsin just lahti oma lauasahtli, kus sees on nostalgilised kaardid, meened ja kirjad. Öeldakse küll, et sellised asjad ( kirjad, meened, kaardid) on nendele, kes ei oska mäletada. Mina oska mäletada, aga nii tore on vahepeal need kaardid kätte võtta ja imetleda.
Ostsin täna uue kaelakee, mida ma alles praegu lähemalt uurima hakkasin. See on selline väike jalgratas, mis näib üsna vanaaegne ratas. Praegu seda lähemalt vaadates, tuleb meelde taaskord see esimene kord, kui ma ilma abiratasteta jalgrattaga sõitma õppisin. See on mul praegu meeletult selgelt meeles. Alguses võttis mu lemmikonu Rainer ainult ühe abiratta ära, seejärel teise.
Tema tegeles minuga suviti väga palju ja tema oli see, kes nägi esimest korda, kuidas ma oma esimesed abiratasteta jalgaratta sõidud tegin. Ma tean, et onu ei loe mu blogi, kuid ma tänan teda siiski siiralt selle aja eest, mis ta mulle andis, kui teda vajasin. Tema teadis alati, kus mingi plaaster või rohi asus, kui olin taaskord endal põlve veriseks kukkunud. Tema puhkus peale ja ütles, et ma võtan kogu selle valu endale. armastan Sind!

lõpetuseks:
''kui sind häirib teiste lähedus, siis ei tähenda see veel seda, et sa ei vaja teisi.''

3 comments:

  1. Kust sa sellise kaelakee ostsid? :)

    ReplyDelete
  2. liina, ma ostin selle tallinnas accessoriest, Viru Keskuses. allahinnatud, 55.- ;)

    ReplyDelete