Tuesday, November 6, 2012

Pealtnäha vaiksed inimesed...

Ma imetlen inimesi, kes oskavad vaikselt ja alandlikult teenida teisi.
 Nad ei soovi ei tähelepanu, ega au selle eest.
 Neile meeldib see, mis nad teevad ning nad on õnnelikud. 
Vähemalt nii olen mina seda näinud.
Selliseid sõpru/tuttavaid on minu ringkonnas maksimum kümme, kuid tahaksin teile eriti rääkida kahest koolitöötajast, kes on kooli jaoks vahetevahel isegi nähtamatud, kuid kes teevad ära tohutu töö.

Piret

Piret on meie puhvetitöötaja olnud juba kaua ning tema töö on vahetundidel müüa asju. Nii lihtne see ongi- annab, mis küsitakse, toksib kalkulaatorile numbrijada, küsib vastava summa ning nii päevast päeva. Mina olen saanud Piretiga sõpradeks ning ma võin öelda, et ta on meie kooli üks päikesekiiri. 
Kui ma puhvetiruumi sisse astun, siis ma hõiskan tavaliselt talle : ''Oii tere Piret!'' ning tema hakkab naerma ning lausub: ''Ma juba arvasin, et Sa täna ei tulegi!''. Mulle meeldib tema siirus ja lahkus ning see, et ta on koguaeg olemas. Kõige kurvematel päevadel(kui olen varba kehalises siniseks löönud või kirjandi kolme peale kirjutanud) lähen ma puhvetiruumi ning annab mulle paki porgandeid(ta teab, et armastan neid) ja lausub:''Ära muretse, kõik saab korda!''.
Kui mina oleksin puhvetitädi, siis selline ma soovikski olla- siiras, aus ja alati olemas.

Minu-jaoks-ilma-nimeta-köögitädi

Ma ei tea sellest armsast tädikesest palju, kuid ma tean, et ta hoolib väga igaühest. Ta oli mulle juba väga alguses silma jäänud oma naeratavate silmade ning alandliku kõnnakuga. Ta tavaliselt kontrollib seda, et kas kõik need, kes võtavad süüa, on selle eest maksnud. Tema siiruse kindluses sain aru, siis kui üks koolipäev söögivahetunnil läksin tema juurde ning laususin: ''Tere hommikust! Tahtsin küsida, kas ainult magustoitu saaksin osta?''. Selle peale, ta ootas paar sekundit, naeratas silmadega(!!) ja ütles: ''võtavõta, ära muretse raha pärast!'' ning ulatas mulle magustoidu. 
See lahkus ja hoolivus õpilaste vastu hämmastas mind. Ta oleks võinud sama hästi kurjalt lausuda, et ei tule võtma niisama magustoitu, aga selle asemel tegi ta hoopis midagi hämmastavamat. 

Mulle meeldivad sellised inimesed. Tahaksin väga nende moodi olla. 

Bless, 

Jannu

No comments:

Post a Comment