Blessed life!

Täna mul oli üks tohutult hea päev.
Ma tundsin ennast nii hästi ja vabalt. Praegu on kell 2:52 öösel ja mind valdas tohutu rõõm. Seda ei oska seletada. Mul juhtub harva niimoodi, aga praegu .. praegu on mul selline tunne, et läheks välja jooksma ja karjuks ''MA OLEN VABA!''.
Tunne on fantastiline, sest ma sain aru sellest, kui blessed mu elu tegelikult on. Olen saanud vabaks asjadest, mis hoidsid mind tagasi.

Hommik algas sellega, et ma saatsin oma ema Soome neljaks päevaks tantsima ning sellest hetkest hakkas mul 4-päevane puhkus. Sellega ma ei mõtle, et ma oma perega ei taha ega veeta aga vahepeal on tunne, kuidas tahaks puhata ning omaette kodus olla ning hakkama saada(ise süüa teha, koristada, rahaga toime tulla).

Hommikuks tegin endale pannkooke banaani, kookoshelveste ja nussa-kreemiga. Kõik tundus nii õige ja hea. Kõik oligi nii õige ja hea.
Kõigele lisaks koristasin terve korteri läikima. Pärast seda tegin endale süüa ja vaatasin filmi- see oli nagu puhkus puhkusele. Oled töö ära teinud ja siis puhkad.
Küpsetasin ka koogi, mille ma homme oma imelistele sõpradele Tehnika tänavale viin.
Hea on teha head inimestele, kes on lähedased, kallid ning kes on seda koogitükikest väärt!

mida veel tahta oma elult, kui Sa oled õnnelik, vaba ja blessed!!


Teie, sõbrad, olete ka õnnistatud, kui te vaid seda märkaksite!

Teie Jannu

Minu uus sõbranna

Küll ma kirjutan teile oma viimased 8-favourite-things, aga täna tahtsin teile jagada hoopis  midagi muud.
 Eile, laupäeval, oli minu üks imelisemaid päevi. Miks? Põhjuseid on palju:
-mulle meeldivad autosõidud sõpradega
-jalutada 7 km (ka paljajalu)
-uute inimestega tuttavaks saada

Nimelt eile läksin oma imeliste sõpradega Haapsallu, kus matkasime WestCampi laagritiimiga 7 km.
Kogu see matk oli küll väsitav, aga selle kõik trumpab üle see, mis ma seal kogesin. Ma terve tee mõtlesin selle peale, KUI õnnistatud ma olen. Seltskond oli perfect, vihma ei sadanud ning läbimärjaks ei saanud.

Kõik see oli nii hea, kuid kõige parem aeg oli matkal see, kui kõndisime tagasi ning ma hakkasin rääkima inimesega, kelleks on Rebeka Teresa Kopli.
Me leidsime nii palju ühiseid asju ning see jutuajamine oli väga julgustav! Ma isegi ei oska seda sõnadesse panna, sest ma olen kindel, et Rebeka on kingitus Jumalalt mulle (paljudele kindlasti veel).
Me rääkisime usust, piiblilugemisest, inimestest, ilmast, kihlasõrmustest ja kõigest veel!
Pärast seda jutuajamist ma tundsin, et ma oeln tühjaks räägitud, aga just seda mul vaja oligi. Ta kuulas ja mõistis, julgustas ja aitas. Selleks sõbrad ongi?
Pärast autosse istudes küsis sõber, et ''kuidas seltskond oli?''. Ainuke sõna, mis mul mõttesse tuli oli:

VÕRRATU!

Jumal teebki võrratuid asju, mille üle ma õnnelik olen. Me kõik oleme kardetavalt imeliselt loodud ning mis veel tahta, kui Su kõrval on inimesed, kes hoolivad-armastavad ja hoiavad Sind.

Janet